Quantcast
Channel: Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover
Viewing all 629 articles
Browse latest View live

Soojendav aasiapärane kana-nuudlisupp

$
0
0
ingveriga kana-nuudlisupp

Lootsin, et soojendavate toitude aeg on nüüd mõneks ajaks möödas. Tühjagi. Hommikul ärkasin akna taga langevate räitsakate saatel, mida küll õnneks oli nii vähe, et mingit paksemat kihti neist maha ei jäänud. Sotsiaalmeedias nägin aga täna (lubage meelde tuletada, on 9. mai!!!) mujal Eestis tehtud fotosid, kust ausalt öeldes vaatab vastu korralik aisakella-meeleolu.
Ühesõnaga, soojendagem siis endid edasi ja mis sobiks selleks paremini, kui ingverist, tšillist ja küüslaugust maitset saanud kana-nuudlisupp. Selle supi boonuseks on, et ta valmib tõeliselt kiiresti, kuna puljongiks on valmis kanapuljong - kas siis ise keedetud või poekontsentraadist valmistatu. Olen seda suppi teinud ka tigumeetodil: nii, et panen 500 g kanakoibi 1 l veega keema, pluss sibul, porgand ja loorber. Siis ta vaikselt podiseb 3-4 tundi. Kurnan puljongi, eemaldan kanakoibadelt liha ja edasi läheb kõik pmst samuti nagu allolevas retseptis. Seda viisi saab muidugi kasutada neil päevadel, kui on aega oodata puljongi podisemist.
Alloleva valmistusviisiga saab kerge, kuid samas igati toitev supp valmib vaid 15 minutiga. Ideaalne argiõhtuks, kui ei viitsi enam pliidi taga mässata, aga tahaks siiski midagi kodust ja mõnusat süüa. Soba nuudlid, mis siin kasutatud, on jaapanipärased tatranuudlid. Kui neid poest ei leia, kasuta supis lihtsalt muid meelepäraseid Aasia nuudleid.

Soojendav aasiapärane kana-nuudlisupp
jagub kolmele

1 broilerifilee
750 ml kanapuljongit
paarisentimeetrine jupp ingverit
2 küüslauguküünt
150 g soba nuudleid
60 g mungoaidusid+paar sl serveerimiseks
60 g suhkruherne kaunu
0,5 tl tšillihelbeid
1,5 sl sojakastet
poole laimi mahl
paar vart rohelise sibula vart

Lõika broilerifilee ribadeks. Haki ingver ja küüslauk üsna peeneks. Tükelda suhkruherne kaunad. Kuumuta potis puljong keema. Keera kuumus madalaks. Lisa broilerifilee, ingver ja küüslauk. Keeda u 5 minutit. Kui keetmisel tekib vahtu, eemalda see vahukulbiga. Lisa supi sisse nuudlid, idud ja tükeldatud suhkruherne kaunad. Keeda veel paar minutit, kuni nuudlid on pehmed. Maitsesta kuum supp tšillihelveste, sojakastme ja laimimahlaga. Serveerimisel puista supile hakitud rohelist sibulat ja idusid. Söö kohe, kuumalt.


Nuudlisalat veiselihaga

$
0
0
Nüüd vist lõpuks võib nutu ja hala lõputu talve üle lõpetada ja asuda täiel rinnal kevadet nautima. Tõenäoliselt huugavad eeloleval tõeliselt soojal (ptüi-ptüi-ptüi, et nüüd ära ei sõnu) nädalavahetusel pea kõik Eestimaal olemasolevad grillid ja tõmmatakse hooja avapauguks plärisedes käima muruniiduk. Meie igaljuhul kavatseme kõike seda teha:) Ehkki, tuleb tunnistada, grillinud oleme me tegelikult talv läbi, aga no kevadel on ikka teine tunne. Selline päris. Saab õues süüa ja puha. Grillmeister võib teinekord nii hoogu minna, et sööjad ei jaksagi kõike nahka pista. Kui niimoodi juhtub näiteks toreda veiselihatükiga (antrekoot, filee, mõni steik), saab selle vägagi edukalt järgmisel päeval rakendada aasiahõngulises nuudlisalatis.  Et salatis kasutatav liha peab olema jahtunud, on õhukesteks ribadeks lõigatud grilliõhtu ülejääk siin täiesti omal kohal. Otse loomulikult ei pea salatis kasutatava liha olema justnimelt grillitud, igati hästi sobib ka ahjus küpsetatud veiseliha, näiteks rostbiif või lihtsalt kiirelt pannil läbi käinud tükk. 
Nuudlitena võib tegelikult kasutada ükskõik milliseid lemmikuid, alates läbipaistvatest klaasnuudlitest kuni laiade riisinuudliteni. Mulle meeldivad pruuni riisi nuudlid. Ainukesed, mis on täiesti out:väikestes värvilistes pakikestes koos maitseainetega müüdavad nn. kiirnuudlid. Selle salati kõige olulisem koostisaine on kaste, mis annab just õige ja vajaliku iseloomu. Ingver, küüslauk, laim, koriander, münt, kalakaste, sojakaste...ohh, tunnen juba seda maitset ja lõhna!

veiseliha-nuudlisalat

Nuudlisalat veiselihaga
neljale

100 g pruuni riisi nuudleid või muid meelepäraseid aasiapäraseid nuudleid
200 g kirsstomateid
pool pikka kurki või kaks-kolm lühikest
1 punane sibul
1 tšillikaun
peotäis värsket münti
peotäis värsket koriandrit
200-250 g küpsetatud veiseliha
Kaste:
3 sl värsket laimimahla
2 sl pruuni suhkrut
2 sl kalakastet
2 sl sojakastet
2 sl värsket riivitud ingverit
1 purustatud küüslauguküüs
1-2 sl magusat tšillikastet
peale puistamiseks 50 g kooritud maapähkleid ja värsket koriandrit ja/või Tai basiilikut

Valmista nuudlid vastavalt pakendil olevale õpetusele. Loputa sõelal külma vee all ja jäta ootele. Sega kastmeks kõik selleks vajalikud ained kokku. Poolita kirsstomatid, tükelda kurk, viiluta sibul, haki tšilli. Kui soovid teravamat maitset, haki tšilli tervelt, kui mahedamat, eemalda enne seemnekojad ja seemned. Tõsta nüüd nuudlid, kõik tükeldatud köögiviljad ja hakitud ürdid kaussi. Lõika liha peenteks ribadeks, lisa seegi. Nirista peale kaste ja sega õrnalt läbi. Serveeri kohe, puista peale veel koriandrit või Tai basiilikut ja hakitud maapähkleid.

Sidrunimakroonid

$
0
0
Lihavõtted pole enam kaugel ja aeg hakata mõtlema sellele, mida nende aasta kõige rõõmsamate pühade puhul lauale panna. Olen varasemates lihavõttepostitustes vist juba tüütuseni korranud, kui väga mulle see kevadine püha meeldib. Põhjuseid on mitmeid (sh mu sünnipäev, mis langeb enam-vähem samasse aega), kuid kokkuvõttes – kuidas saaks mitte rõõmustada värviliste ja maitsvate vabade päevade üle,...

Loe edasi

Päikesesmuuti

$
0
0
Pole vist just kuigi hea toon ega ka päevakohane vahetult enne lihavõtteid postitada smuuti retsepti. Aga siin see ikkagi on. Mida mul on enda õigustuseks öelda? Esiteks seda, et suures osas põhjustas selle retsepti ülesriputamise õues toimuv. Ei taha sel isegi pikemalt peatuda, aga ta on kõike muud, kui see, mida kevadiselt pühadeilmalt oodata. Tuul,...

Loe edasi

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid

$
0
0
Muffinid ega tassikoogikesed ei ole siin blogis just väga sagedased külalised. Põhjus lihtne – nende küpsetamist tuleb ette harva. Harvem, kui muid kooke-küpsetisi. Aeg-ajalt, peamiselt laste soovil, pistame siiski muffiniplaaditäie ahju. Meil on välja kujunenud omad lemmikud, mida siis aeg-ajalt teeme: sügiseti vürtsikaid kõrvitsamuffineid, kevadel krõbeda kattega rabarbrimuffineid. Appike, juba tahakski neid viimaseid  – pistaks...

Loe edasi

Roheline munasalat ehk kuidas kasutada ära pühademune

$
0
0
Seoses mingi toiduaine  ära kasutamisega, õieti seda väljendit kuuldes või kirjutades, meenub mulle kohe, kui käisin Maahommikus kõrvitsakreemi tegemas. Kreem valmis, võtsin asja kokku sõnadega: “See on tõepoolest väga maitsev viis kõrvitsa ära kasutamiseks.” Nii kui öeldud sai, purskasime saatejuhiga naerma. Ega ju iseenesest midagi padunaljakat selles väljendis polekski, aga saatejuhiks oli Laura Kõrvits. Sorry,...

Loe edasi

Kirsi-šokolaadismuuti

$
0
0
Smuutiretsepte ei ole kunagi liiga palju! Vaatamata sellele, et tegelikult ju ühe hea smuuti tegemiseks otseseselt retsepti tarvis pole – uhad aga blenderisse kõik, mis tundub maitselt kokku sobivat, lisaks sorts meelepärast vedelikku ja saadki oma imetabast leiutist nautima hakata. Mõnikord on aga tarvis ideed, innustust, süsti, soovitust, ühesõnaga ahhaa! -emotsiooni, et näed, ka nii...

Loe edasi

Seemne-näkileivad

$
0
0
Kes varem pole proovinud,  lihtsalt peab neid krõbedaid snäkke maitsema! Seemnetest pungil krõbedad näkileivad on lisaks kasulikkusele ja tervislikkusele üü-lii-maitsvad! Nad sisaldavad rohkelt valku ja häid rasvu, vähe süsivesikuid. Tegu on hästi energiarikaste näksidega, nii et ega neid väga palju korraga (vähemasti mina küll) süüa ei suuda. Palju aga pole tarviski, paarist näkileivast saad energiat...

Loe edasi


Soojendav aasiapärane kana-nuudlisupp

$
0
0
Lootsin, et soojendavate toitude aeg on nüüd mõneks ajaks möödas. Tühjagi. Hommikul ärkasin akna taga langevate räitsakate saatel, mida küll õnneks oli nii vähe, et mingit paksemat kihti neist maha ei jäänud. Sotsiaalmeedias nägin aga täna (lubage meelde tuletada, on 9. mai!!!) mujal Eestis tehtud fotosid, kust ausalt öeldes vaatab vastu korralik aisakella-meeleolu. Ühesõnaga, soojendagem...

Loe edasi

Nuudlisalat veiselihaga

$
0
0
Nüüd vist lõpuks võib nutu ja hala lõputu talve üle lõpetada ja asuda täiel rinnal kevadet nautima. Tõenäoliselt huugavad eeloleval tõeliselt soojal (ptüi-ptüi-ptüi, et nüüd ära ei sõnu) nädalavahetusel pea kõik Eestimaal olemasolevad grillid ja tõmmatakse hooja avapauguks plärisedes käima muruniiduk. Meie igaljuhul kavatseme kõike seda teha:) Ehkki, tuleb tunnistada, grillinud oleme me tegelikult talv...

Loe edasi

Arancini ehk mida teha järele jäänud risotoga

$
0
0
Risoto on teadupärast parim äsja valmistatuna. No aga proovi sa teha täpselt nii palju risotot, et täpselt jaguks. Ma ise kaldun kogustega ikka pigem liialdama, sest “mõtle, kui äkki ei jätku”. No jätkub tegelikult alati ja jääb ülegi:) Hiljem üles soojendades ei õnnestu risoto kreemjat ja aromaatset olemust ka parima tahtmise juures taastada. See lihtsalt ei...

Loe edasi

Latvian Senses

$
0
0
Eelmisel nädalal oli mul rõõm osaleda Läti saatkonnas õhtusöögil „Latvian Senses“. Õhtusöögi eesmärgiks oli tutvustada 2017. aasta Euroopa gastronoomia regiooniks* valitud Riia-Koiva piirkonda ja selle hõrgutisi. Üritust võib vabalt nimetada ka gastronoomiliseks etenduseks. Tegu polnud kohe kindlasti tavalise õhtusöögiga, kus tööd teeb vaid suu. Algusest lõpuni olid hõivatud kõik meeleorganid, ninast kõrvadeni. Ausalt öeldes oli...

Loe edasi

Kolmed kommid

$
0
0
Praegu, seda postitust üles riputades, on 2016-ndat aastat jäänud veel 8 tundi. Soovin, et vastukaaluks hektilisele aastale ja kõigele kummalisele ja rahutukstegevale, mis maailmas sel aastal toimunud on, oleksid need viimased tunnid kõigi jaoks täis vaid rõõmu, helgust ja õnnelikkust. Täpselt sedasama soovin ka uuelt aastalt: õnne, hingerahu, lootust, usku, et kõik saab minna vaid paremaks.

Vana aasta ärasaatmiseks ja uue vastuvõtmiseks sobivates maiustustes on kõike seda, mida lõppevas aastaski. Nii mõrusid kui magusaid hetki. Sekka vürtsi, teravust ja ootamatusi. Kuid ka rahulolu- ja naudinguaega.

SOOVIN TEILE, MU ARMSAD BLOGILUGEJAD, LÕBUSAT AASTAVAHETUST JA ILUSAT UUT AASTAT!

trühvlid

Soolapähkli-šokolaaditrühvlid
u 30 tk

Pehmet ganache’i ümbritseb moodsa kontrastina soolapähklitest kate.

maapähkli-šokolaaditrühvlid200 ml 35% koort
200 g piimašokoladi
100 g tumedat šokolaadi
50 g võid
50 g demerara suhkrut
1 sl rummi või konjakit
100 g röstitud ja soolatud maapähkleid

Kuumuta koor kastrulis esimeste mullikesteni. Haki šokolaadid ja või. Lisa kuuma koore sisse esmalt šokolaad, lase segades sulada. Siis sega kuuma segu hulka võitükid. Puista sisse ka suhkur ja alkohol, sega läbi. Suhkruterakesed ei pea sulama, võivad jääda vahvalt krõmpsuvaks. Vala segu kaussi, kata toidukilega ja lase täielikult jahtuda ja hanguda, kas toatemperatuuril või külmkapis. Kui on kiire, võid segu pista pooleteiseks tunniks sügavkülma. Vormi hangunud massist käte vahel väikesed pallikesed.
Haki soolapähklid peeneks. Veereta pallikesi pähklites. Hoia külmkapis.

Kookostrühvlid
u 15 tk.

Matchast rohekas ja kergelt mõrkjas valge šokolaad peidab endas tšillist särtsu saanud kookosetäidist.

kookostrühvlid tšilliga
150 g kookoshelbeid
2 sl kookosrasva
1 sl heledat siirupit
1 tl vanillisuhkrut
u 0,5 tl tšillihelbeid
100 g valget šokolaadi
1 tl matcha pulbrit

Pane 100 g kookoshelbeid, kookosrasv, siirup, vanillisuhkur ja tšillihelbed teradega köögikombaini. Lase kombainil paar minutit suriseda, kuni kõik on segunenud ja kookoshelbed veidi purunenud. Vormi massist sõrmede vahel seda kokku surudes väikesed pallikesed.
Hoia külmas, kuni tegeled šokolaadiga. Sulata valge šokolaad. Lase tal veidi jahtuda ja sega sisse matcha pulber. Glasuuri pallikesed roheliseks värvunud sulašokolaadis. Vala ülejäänud 50 g kookoshelbeid kaussi ja pöörita kahvli abil veel trühvleid kookoshelvestes. Tõsta külmkappi seniks, kuni šokolaad on hangunud.

piparkoogi-sinihallitusjuustutrühvlidPiparkoogitrühvlid

u 15 tk.

Jõuludest järele jäänud piparkookidest ja soolakast sinihallitusjuustust saab tõeliselt hõrgud ampsud.

200 g piparkooke
125 g sinihallitusjuustu
100 g tumedat šokolaadi
1 tl pärlsuhkrut

Purusta piparkoogid. Sega kokku sinihallitusjuustuga, nii et müüdustub ühtlane kreemjas tainas. Vormi sellest käte vahel pallikesed. Aseta pooleks tunniks külmkappi.
Sulata šokolaad. Glasuuri pallikesed sulašokolaadis, puista kaunistuseks peale pärlsuhkrut. Lase jahedas hanguda.


trühvlid

Postitus sündis koostöös D-kokaraamatuga.

Värviline kanasalat

$
0
0
värviline kanasalat

Arvestades, et blogisin viimati eelmisel aastal, on ju igati kohane selle postitusega soovida kõigile head uut aastat. Mingil põhjusel ei ole kombeks seda peale kolmekuningapäeva teha, vähemalt pudelita. Pudelita? No kuulge, see on ju tobedus, mingi imelik nõuka-aja jäänuk vist. Arvan, et kui tahta soovida mitte lihtsalt moepärast, vaid tõesti kogu südamest oma blogi lugejatele head uut aastat, siis võib seda teha ka ajal, mil uut on kestnud vaid 14 ja jäänud veel 351 päeva. Nii et: head uut aastat! 
Huvitava fenomenina jätab tegelikult aastavahetuse kui sündmuse erilisus mind aastatega üha ükskõiksemaks. Lapsena sai ikka väga elevil oldud ja päevi loetud selle tähtsa sündmuseni, mil kogunesime kõik sugulastega Raplas vanaema juurde, sõime pika laua taga head-paremat, vaatasime Kutsuvat Tulukest. Oh, seda lõputut kellavaatamist ja esialgu tundide, siis minutite lugemist. Ja siis lasi vanaisa aiavärava juures rakette. Nagu kõik teised naabridki tänaval. Oi, see oli aasta tipphetk! Kõik tunduski järsku nii uus ja värske. 1. jaanuaril kell 00.05 oli olemine täiesti teistsugune, kui kümme minutit tagasi 23.55. Uus aasta ju! Mäletan, kuidas sai harjutatud uue aasta numbri kirjutamist ridade kaupa joonelisele paberile, et ikka meelde jääks ja kenasti välja tuleks.
Noorena (khm-khm, nooremana, kui praegu) ja juba iseseisvat elu elades oli vana-aasta õhtu lihtsalt üks suur pralle kihisevate jookide, kreisilt ülemeeliku seltskonna ja diskoga. Põhjus pidutseda. Ja täiega! Uue aasta esimene päev algas tuikava peaga 1. jaanuaril lõuna paiku, kui õues hakkas juba pimedaks minema.
Nüüd on ausalt öeldes kogu sellest aastavahetuse trianglist üsna suva. Ei tee ma mingeid analüüsivaid tagasivaateid möödunud aastale ega anna uueks aastaks lubadusi olla tublim ja parem. Nõup. Sest tegelikult midagi ei muutu, aeg kulgeb ja maakera pöörleb ikka omasoodu rahulikult edasi vaatamata saluudile ja šampanjale. Proovin iga päev olla parem ja tublim, kui eelmisel, mitte ainult aasta esimesel. Uue aasta esimene päev ei erine mu meelest eelmise aasta viimasest kohe üldse mitte mingil moel. Jube igav, onju. Täielik degradeerumine.
Kuid vaatamata elevuse puudumisele aastanumbri vahetuse osas, on uue aasta algus siiski tore. Sest nädal-paar on selline vaiksem, veel veidi pühadehõnguline periood, kus töid-tegemisi tavapärasest vähem. Või vähemalt on võimalus asjad enda jaoks sedamoodi sättida, kuna ka paljud koostööpartnerid puhkavad. Lisaks on ju koolivaheaeg, mis annab võimaluse vabamaks olemiseks ja ettevõtmisteks ning sõitudeks koos lastega. Meil oli vahva. Kulgesime rahulikult, ei teinud mingeid erilisi plaane ja lihtsalt...olime. Koos.
Veidi ka sünoptilisi märkmeid, mis küll harva, kuid vahest siiski siit blogist läbi jooksnud on. Seekordne aastavahetuse aeg paistas silma erakordselt vahelduvate ilmaoludega.
Allpool olev foto on tehtud just enne aastavahetust ema juures Helsinkis, kus tunne oli lausa kevadine - päike paistis, linnud säutsusid ja maa oli puhas. Pildil olen ma siis tegelemas sotsiaalmeediasse panustamisega, pildistades armast paika vee ääres, mis oli tol hetkel justkui loodud talviseks õues einestamiseks. Olen sellesama paiga aastaid tagasi, kuid enam-vähem samal kuupäeval, jäädvustanud ka paksu lumega kaetult. Aga jah, sel aastal siis nägi ta välja hoopistükkis sedamoodi:

detsember Helsinkis
detsember Helsinkis
Pilt mu Instagrami feed-ist

Tagasi Eestis, sai jõuluaja must maa kohe aasta esimestel päevadel lumekirme, mis jäädvustatud ka allpool oleval pildil: Valter sai just sõita puhtal sillutisel tõukekaga, kui järgmisel hetkel hakkas lund sadama. Tõukeratas vajutas sellesse oma templi:

lumi tuli:)

Köögiviljapeenralt sain lume eest ära noppida veel viimased vaprad lehtkapsad. Üsna uskumatud jääkarud on need lehtkapsad, tuleb tunnistada. Jaanuaris veel täiesti söödavaid lehti pakkuda, see nõuab ikka korralikku elutahet ühelt roheliselt taimekeselt. 

värviline kanasalat

Ja siis tuli lõpuks PÄRIS LUMI! Linnas võiks lumi olla pigem olemata. Niikuinii on see mõne tunni pärast peale sadamist muutunid mustaks tee äärde lükatud plögaks, mille ainuke ülesanne on teha liikumine võimalikult ebamugavaks ja rikkuda jalanõusid. Aga talvel maal olles on lumi mõnusaks olemiseks tegelikult ikka täiesti asendamatu. Puhas, värske, rahulik - imeline valge õnnistus! Veetsime kõik võimalikud hetked õues mütates. Kelgutades, jalutades, lumeingleid tehes, lihtsalt nautides ja lumelõhna nuusutades.

kelgutame
kibuvits, januar
Ühel pildil suvi ja talv. Põõsa külge jäänud kibuvitsamarjad, taamal lumme mattunud kasvuhoone.

kadakamarjad, jaanuar
Kadakamarjadest meie kandis puudust ei ole.

kanarbik, jaanuar
No mis ma oskan öelda. Lihtsalt ilus. Rõhuga sõnal lihtsalt.

Selline kaootiline heietus siis sai nüüd kirja pandud. Ei mingit süvitsi minekut, põhjalikke analüüse, lihtsad igapäevased hetked ja veidi ilmajuttu. Kuid et selle blogi näol on endiselt tegu oma hetkede jäädvustamise pesaga - peamiselt küll muidugi toiduelamuste näol, kuid vahest harva sekka ka muud - siis vast ei ehmatanud keegi nüüd sellest jutuvadast. Veel enam, on võimalik, et sel aastal tulebki postitustesse lobisemist rohkem. Kes teab, eks paistab. Nagu juba öeldud, uusaastalubadusi ma endale ei anna, kuid see on uusaastalubadustetagi kindel, et blogi pean edasi. Muudmoodi ei kujuta ettegi.

Huhh, jõudsimegi lõpuks retseptini. Seekord on tegu on mõnusalt krõmpsuvate köögiviljadega kanasalatiga, mis maitseb tänu aasiapärasele kastmele imehästi ja sisaldab boonusena tervet plejaadi vitamiine ja mineraalaineid. Panin kirja kanafileega variandi, kuid tegelikult võib siin muidugi kasutad ka muud kanaliha, kasvõi ahjukana ülejääke. Punase kapsa võiks lõigata hästi peenelt, siis on ted mõnusam salatis süüa. Porgandi ma tõmbasin ribadeks köögiviljaribastajaga, kuid selle puudumisel võib porgandi vabalt riivida. Värskeid suhkruherne kaunu peaks suuremates poodides kenasti saada olema, vähemalt meie Rimis on nd kogu aeg olemas.
Muide, kes eelistab toorestele köögiviljadele kergelt kuumust saanuid, siis võib kogu kupatuse pannil läbi vokkida ja saab hoopis mõnusa vokiroa. Vokiroasse võib lisada ka nuudleid.
Kes ütles, et talvel värve pole? Siin taldrikus on neid ju parasjagu!


Värviline kanasalat
kahele
värviline kanasalat

1 broilerifilee
500 ml vett
60 g suhkruherne kaunu
60 g porgandit
60 g punast kapsast
Kaste:
1 purustatud küüslauguküüs
1 tl riivitud ingverijuurt
1 tl laimimahla
1 tl sojakastet
1 sl oliiviõli
25 g maapähkleid
soola

Kuumuta vesi vähese soolaga keema. Lisa broilerifilee, keera kuumus madalamaks ja keeda 15 minutit. Lase kanal jahtuda ja tõmba seejärel kahe kahvliga või sõrmede abil peenteks ribadeks.
Lõika suhkruherne kaunad diagonaali all tükkideks. Ribasta porgand ja kapsas. Lisa köögiviljad kanaribadele. Sega kõik kastmeained kokku ja vala kaste salatile. Sega läbi. Puista peale hakitud maapähkleid.

värviline kanasalat

Suur toidufoto workshop 11. veebruaril!

$
0
0
my food photography

Kirjutan seda postitust hästi suure rõõmu ja samas kripeldava ootusärevusega. Juba üsna pea saan käe valgeks toidufoto töötuba läbi viies. Seda ei tee ma õnneks sugugi üksi, vaid koostöös fotostuudioga Direktori Kabinet ja fotopoega 35mm.ee. Töötoa juhendamise vastutusrikast ülesannet jagame Kristjan Lepaga. Kristjan on tuntud professionaalne fotograaf, kes pressifotost jõudnud portree- ja toidupildistamise juurde. Oleme teinud toidufoto alast koostööd juba aastaid. Mina keskendun koolitusel toidufoto stilistilisele poolele, Kristjan tehnilisele.
Osalejate grupp on planeeritud mõnusalt väike, 12 inimest. Nii jõuame infot jagada kõigile individuaalselt ning minna süvitsi. Tegelikult on koolitus tänaseks peaaegu välja müüdud. Järel on veel täpselt 1 koht. Kel huvi, kiirustage - registreeruda saab fotokoolitus.ee lehel, link siin.
Koolitus toimub sügisel avatud söögikohas PM20, mis lisaks maitsvale toidule kuulsust kogunud sellega, et pakutakse esmakordselt Eestis võimalust külalisel igasuguse lisatasuta võtta söögi kõrvale ise kaasa oma lemmikvein. PM20 kostitab kõiki osalejaid hommikukohvi ja suupistete ning lõunaga. Oma lõunasöögi pildistamisest aga osalejad ei pääse, see on kindel:)

Niisiis, kokkuvõtteks:

SUUR TOIDUFOTO WORKSHOP

Asukoht: Pärnu mnt. 20, restoran PM20
Sihtgrupp: algajad, edasijõudnud
Aeg: 11. veebruar 2017, kell12:00-18:00

KAVA

12:00 Hiline hommikukohv/tee. Tervitussõnad ja -suupisted PM20 kokkadelt.

12.30MARI-LIIS ILOVER

1. Toidufoto erinevad vormid. Kokaraamatu/toiduajakirja foto, sotsiaalmeedia foto, kommertsfoto, tootefoto jt.

2. Töövoog. Kuidas töötab inimene, kes teeb kõik ise: kirjutab retsepti, teeb toidu, stiliseerib, pildistab. Vastukaaluks tiimitöö, kui võttel on nii retseptikirjutaja, kokk, stilist kui fotograaf.

3. Visuaalse loo kirjutamine. Meeleolu loomine. Kuidas toitu fotol näidata nii, et tahaks kohe kahvli sisse lüüa. Stilistika: nõud, tekstiilid, taustad, lisandid, värvid.

4. Praktika. Ettevalmistus oma söögi pildistamiseks-stiliseerimiseks. Pildistamine.

Ettevalmistus oma söögi pildistamiseks-stiliseerimiseks.

14:00  LÕUNA

Klaas veini või õlut, aga lõuna on töine! PM20 kokad on ette valmistanud lõunasöögi. Toit taldrikule panna, stiliseerida ja pildistada tuleb igaühel iseseisvalt. Mari-Liis ja Kristjan on loomulikult abiks.

16:00 KRISTJAN LEPP

Toidufoto praktiline valgustamine. Väljas on pime. Pildistame tehisvalgusega, otsides nii soodsaid kui kalleid lahendusi.

Kristjan on lubanud näidata, kuidas vaid valgust muutes teeb ta ühest samast suupistevaagnast eri iseloomuga pildid, matkides loomulikku valgust, kasutamata muud stilistikat.

18.00 Ametliku osa lõpp. Küsimused - vastused.

Mis sisaldub hinnas?

*  pääse fotokoolitusele
*  kohv, tee, suupisted, lõunasöök, klaas veini või õlut
*  kuni -10% püsikliendisoodustus ostes e-poest 35mm.ee
*  -15% sooduskupong fotoprindiks elavadpildid.ee
*  -15% sooduskupong fototehnika rendiks operaatorkops.com
*  rentida stuudiot Direktori Kabinet 10% allahindlusega kolme kuu jooksul peale koolitust.
*  grupi suurus 12 inimest


my food photography

Kana arrabbiata kastmes oliivide ja spinatiga

$
0
0
kana arrabbiata kastmes

Arrabbiata on üks paljudest Itaalia pastakastmetest, mida teistest eristab tšilline tulisus. Tavapärane on arrabbiatat süüa pennedega ja kuna see toit on Rooma piirkonnast pärit, siis pecorino romano juustuga üle puistatult. Kaste ise keedetakse kokku tomatitest, sibulast, küüslaugust ja tšillist. Valmistamine on ülimalt lihtne, maitse super.

Arvaku itaallased sellest, mis iganes soovivad, aga minu meelest maitseb arrabbiata kaste ka kanaga suurepäraselt, andes mahedamaitselisele linnulihale just paraja annuse hapukust ja teravust. Lisaks veel oliivid ja spinat ning argiõhtule sobivalt kiiresti valmiv tervisetoit ongi valmis!

Juurde võib veel pakkuda kausitäie rukolasalatit ja soovi korral ka ciabattat. Või hoopis kinoat, täisterariisi, röstitud köögivilju - kõik sobivad hästi!

Kana arrabbiata kastmes oliivide ja spinatiga
kahele

1 pontsakas broilerifilee
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl oliiviõli
1 purk (400 g) purustatud tomateid
0,5-1 tl tšillipulbrit või tšillihelbeid (doseeri mitse järgi)
u 45 g musti oliive
u 50 g spinatilehti
soola, musta pipart

Lõika broilerifilee keskelt lapiti kaheks. Kui soovid, võid lõike kergelt haamerdada, kuid see ei ole hädavajalik. Maitsesta lõigud soola ja musta pipraga.
Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil õli. Prae sibul ja küüslauk klaasjaks, u 5 minutit. Lisa tšilli, kanalõigud ja tomatikonserv. Hauta kaane all 20 minutit. Lisa oliivid ja spinatilehed, sega läbi ja lase toidul veel mõne minuti jooksul läbi kuumeneda, kuni spinatilehed on “kokku kukkunud”. Jahvata peale musta pipart.

Jäine apelsini-mandli magustoit

$
0
0
jäine apelsinidessert

Küll on tore, et sel nädalal meile nii palju päikest kingiti. Ma otsisin lausa päikeseprillid välja, nii ere on see tegelane praegu. Ja olete ju märganud, kui palju on päev juba pikem võrreldes detsembriga! Kui muidu oli selline tunne, et keeraks end karu kombel pimedasse koopasse magama ja ei liigutaks lillegi enne kevadet, on nüüd nende mõne päikeselise päevaga energiat kogunenud korralikult. Ja jumal tänatud. Sest ega tööd ja tegemised ei tee ju ilmast ega meie energiatasemest, mis selle pimedusega seotud, väljagi ja muudkui nõuavad ära tegemist. Nüüd, tänu päikeselistele päevadele, läks kõik kohe lepasema reega. To-do list kahanes jõudsalt ja kui homne toidufotokoolitus ka tehtud, võib mõnuga nädalavahetust pidada.
Ühesõnaga: päikeseline, kuid samas jäine maius sobib ilmaga kui valatult! Ja kui päikest ei peakski enam nädalavahetusse jaguma, siis mandlipurust krõmpsu saanud apelsinimagustoit muudab hetkega olemise säravamaks. Valmistasin ta suflee põhimõttel, kuid ahjus küpsetamise asemel valmib suflee hoopis sügavkülmas. Tuleb teha kaks vahtu: munakollasevaht apelsinimahlaga ja vahukoor, need omavahel kokku segada ja külmuma tõsta. Mõne tunni pärast on  maius valmis.
Võta u 10 min enne söömist sügavkülmast välja, siis hakkab pealmine kiht mõnusalt sulama ja magustoit on pehmem ning mugavam süüa.

Jäine apelsinikreem mandlitega

jäine apelsinidessert2 apelsini
50 g suhkrut
3 munakollast
(1 sl apelsinilikööri)
100 ml 35% koort
50 g mandleid

Haki mandlid. Jäta veidi hakitud puru ka hilisemaks kaunistuseks. Riivi ühelt apelsinilt koor. Pigista mõlemast apelsinist välja mahl. Kokku peaks mahla olema u 150 ml. Kuumuta kastrulis apelsinimahla, apelsinikoort ja suhkrut, kuni suhkur on sulanud.
Vahusta munakollased pehmeks vahuks. Lisa edasi vahustades veidi jahtunud, kuid veel soe apelsinimahl. Lisa ka apelsiniliköör, kui seda kasutad. Vahusta, kuni segu on tänu munavahule mahult kahekordistunud.
Vahusta teises kausis koor. Sega kaks vahtu õrnalt vispliga omavahel kokku, lisa hakitud mandlid.
Vala segu nelja ramekinisse või muusse väiksemasse vormi. Lase sügavkülmas seista vähemalt 6 tundi. Enne serveerimist lase maiustel toasoojas u 10 minutit seista, et nad veidi pehmeneksid. Paku otse vormist või löö vormidest tagurpidi taldrikule. Lihtsamaks eemaldamiseks kasta vormid enne sooja vette. Kaunista mandlipuru ja riivitud apelsinikoorega.

jäine apelsinidessert

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.

Südamlik šokolaadi-mokakook

$
0
0
Sõbrapäev, šokolaad ja südamed on alati käsikäes käinud. Ei ole erand tänanegi päev. Seekordseks sõbrapäevaks tegin tavapärasest erineva koogikese ses mõttes, et kasutatud on vaid taimseid koostisosi ja seega sobib kook ka kõigile, kes eelistavad vegantoitu. Ja neid on näiteks minu teismeliste laste sõpruskonnas oi-oi kui palju! Tegu on tõenäoliselt ka vanusegrupiga, kes kõige enam sõbrapäevast peab ja seda kohe hooga tähistab. 
Šokolaadine, kohvist tummist mekki saanud mokakook maitseb aga kindlasti ka kõigile teistele peale veganite ja teismeliste, nii et mis muud, kui pähklid kreemi tarbeks likku ja õhtul saategi juba koogiga maiustada! Südamekujulise vormi puudumine ei ole kindlasti takistuseks, kook saab igati maitsev ka tavalises lahtikäivas koogivormis.

Vahvat ja magusat sõbrapäeva!

šokolaadi-mokakook

Südamlik šokolaadi-mokakook

Põhi:
65 g kookosrasva
1,5 dl mandlipiima
1 sl lahustuva kohvi pulbrit
2 kuhjaga sl kakaod
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut
0,5 dl heledat suhkrusiirupit
1 dl tumedat või heledat muscovado suhkrut

Kreem:
130 g India pähkleid (8 tundi vees leotatud)
0,5 dl suhkrusiirupit
1 kuhjaga sl kakaopulbrit
1 sl lahustuva kohvi pulbrit
40 g kookosrasva

kaunistuseks u 50 g tumedat šokolaadi

Kuumuta väikses kastrulis kookosrasva, mandlipiima ja lahustuva kohvi pulbrit, kuni kookosrasv on vedeldunud ja kohvipulber lahustunud. Sega omavahel kakao, jahu, küpsetuspulber, kaneel ja vaniilisuhkur. Lisa kuivainesegule siirup ja suhkur ning kookosrasvasegu. Mikserda kõik ühtlaseks. Vala u 20 cm läbimõõduga vormi (fotol oleva koogi küpsetamiseks kasutati kahte väiksemat, u 15 cm läbimõõduga Tigerist pärit südamekujulist pabervormi, nii et koogikesi sai 2 tk.) ja küpseta 180 kraadi juures 35 minutit.
Koogi küpsemise ajal valmista kreem. Nõruta leotatud India pähklid veest. Vala blenderisse. Lisa suhkrusiirup, kakaopulber, lahustuva kohvi pulber ja vedelaks sulatatud kookosrasv. Blenderda täiesti ühtlaseks kreemiks. Määri jahtunud koogile.
Kaunista koos riivitud šokolaadiga.


šokolaadi-mokakook

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale

$
0
0
Tõenäoliselt mõlgub postituse pealkirjaks olev lausejupp praegu paljude peas. Ütlematagi on selge, et selle õhtu toit on eestimaine: kas siin kasvatatud või valmistatud. Eestimaa põllud, farmid, talud, metsad, meri - need võiksid olla märksõnad, millest toitude valikul lähtuda. Ja kui mõttel lasta neis suundades lennata, jagub ju inspiratsiooni kuhjaga!
Oma koduse peolaua peaproov on mul tegelikult juba tehtud, kuna sain vahva võimaluse Kaubamaja Toidumaailma lettide vahel jalutades korvi tõsta just neid toite ja tooraineid, mis mulle kõige enam tähtsa pidupäevaga seostuvad. Jagan selle poeskäigu tulemusel valminud ampse ja ideid teiegagi, ehk jõuavad mõned neist maitsvatest paladest ka teie lauale.
Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata. Enda puhul võin kindlalt väita seda, et järgmisel fotol olev vaagen saab olema meie peolaual sama kindlalt, kui kindlalt on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Kiluvõileivad, nendeta ei saa!

Kiluvõileivad

kiluvõikud

Kiluvõileibade vaagnal on Gourmet Club'i kadakamarjaleib, millel õrnad ja parajalt soolakas-vürtsikad Briis vürtsikilu fileed. Poolpehmeks keedetud Järveotsa vutifarmi vutimunad sobivad kiluvõikude juurde imeliselt hästi. Tilli ja murulauku ka värviks ja värskuseks ning peolaua staar ongi olemas!

Korvikesed metsaseenesalatiga

Vana hea klassika, hapukoorega seenesalat, valmib lihtsalt ja maitseb võrratult. Seenehullukeste (mina-mina!) kohustuslik peolaua suupiste.

seenesalatiga rukkikorvikesed

Metsaseenekorvikeste tegemiseks vajad:

300 g kupatatud ja soolatud metsaseeni (kasutasin Eesti And soolatud männiriisikaid)
1 väike mugulsibul
2-3 sl hapukoort
1 sl hakitud tilli
16 korvikest (kasutasin Eesti leivatööstuse rukkikorvikesi)

Leota soolaseeni külma veega kaetult, olenevalt soolasusest tund-paar.  Nõruta. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor ja till. Tõsta salat korvikestesse.


seenesalatiga rukkikorvikesed

Sült

Sült ei ole sugugi vaid jõulutoit, vaid sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk - võrratu Eesti toit!

ulukisült, kukeseened, mädarõigas, hapukurk
Pildil on Linnamäe Lihatööstuse sült põdralihaga, supermaitsev Treppoja sahvri mädarõikaäkine, mahekasvatatud minikartul, marineeritud kukeseened ja hapukurk. Kaks viimast on valmistanud Eesti And.

Sooja leiba, mõtelge!

Kõik ei ole leivaküpsetajad. Värske leiva lõhn meeldib aga küll igaühele. Kodu saab mõnusat leivalõhna täis ja ahjusoojad leivad lauale vaid 15 minutiga tänu küpsetusvalmis leibadele. Gourmet Club'i kadakamarjaleib ja rosina-pähklileib on head kasvõi lihtsalt võiga! Aga loomulikult saab neid sobitada ka erinevate maitsvate katetega.

leivad
Just ahjust tulnud kadakamarjaleib ja pähkli-rosinaleib. Kuumale leivale veel peale karulauguvõid...mmmm
peedihummus
Gourmet Club'i ahjusoe kadakamarjaleib ja peedihummus. Peedihummus pole küll sajaprotsendiliselt eestipärane, kuid maavillase miksimine maailma maitsetega on tänapäeval iseenesestmõistetav ja värskendav lähenemine.

Veiseliha tartar

Meie oma rohumaa lihaveise lihast saab ülihea puhta maitsega tartari. Kaubamajas müüakse Liivimaa Lihaveise steike lahtiselt lõikudena. Et tartari valmistamiseks kulub liha vähe (näiteks 12 serveerimislusika tarbeks läks tarvis üht 200-grammist steigilõiku), on liha lõigukaupa osta mugav ja praktiline. Tartari retsept pildi järel.

lihaveise tartar

Veiseliha tartari valmistamiseks läheb tarvis:

200 g lihaveise liha (kasutasin Liivimaa Lihaveise steiki)
1 munakollane
2 vürtsikilu fileed
1 väike (punane) sibul
mõned tilgad Tabascot
1-2 tl Worcesterhire kastet
soola, musta pipart
kaunistuseks ja maitseks kadakamarju ja murulauku

Eemalda lihalt kelmed, kui neid on. Kaabi liha noaga väikesteks tükikesteks. Soovi korral võid liha lasta läbi hakklihamasina. Haki sibul peeneks hakkeks ja sega kõik ained omavahel tartariks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri tartari kas röstsaialt või hoopis serveerimislusikatelt, nagu pildil. Kaunista tartar kadakamarjade ja hakitud murulauguga. 

Vääriskalad

ev99 suupisted
Leivakrõpsudesse on sätitud kodumaine vikerforelli piprafilee (Aravuse kalatööstus) ja Saaremaa õrnsoola siiafilee (valmistatud Nasvas Ösel Fish OÜ poolt)
soolasiia- ja suitsuforelli suupisted



Krõbedad snäkid

Kodumaisel tšipsivaagnal on koha leidnud omatehtud verikäkikrõpsud ja Mulgi Krõpsude hapukapsa-, peedi- ja kaalikakrõpsud. Verikäkikrõpsude tegemine on hästi lihtne, tulemus imehea. Lõika verikäkist (kasutasin selle foto jaoks Arke Lihatööstuse rukkilinnastega verikäkki) paari millimeetri paksused lõigud, laota ahjurestile ja küpseta 175 kraadi juures (võimalusel kasuta pöördõhku 25-30 minutit. Lase krõpsudel lahtise uksega ahjus jahtuda. Naudi niisama või pohlamoosiga.

köögiviljakrõpsud ja verikäkikrõpsud

Juustuvaagen

Meie oma juustumeistrid valmistavad nii häid juuste, et patt oleks neid peolauale panemata jätta. 

eestimaised juustud väiketootjatelt
Juustud ülalt paremale: Nopri sõir, Nopri Gouda ürtidega, Nõmmiku talu tšillijuust, Andre Farmi Grand Old. Lisanditeks õuna ja Põltsamaa Kuldse juustumoos ja viigimarja-konjakisinep (Gourmet Club)

Kamavaht

Pole paremat aega kamavahuga maiustamiseks, kui vabariigi aastapäev. Kamavaht on ühtaegu kodune ja pidulik ja nii meie oma, kui veel olla saab. Karli ja Linda maiustuste mahe käsitöö-kamašokolaad ja Pagar Võtaks mahedad kaerahelbeküpsised teevad magusalaua veelgi mõnusamaks.

kamavaht

Kamavahu tegemiseks läheb tarvis:

200 ml 35% koort
3 sl suhkrut
400 g kohupiimapastat
3 sl kamajahu (kasutasin Tartu Milli rukkikama)
lisaks kaeraküpsiseid, kamašokolaadi, marju

Vahusta koor suhkruga, sega hulka kohupiimapasta ja kamajahu. Pudista magustoidupokaalide põhja kaeraküpsiseid. Tõsta kamavaht pokaalidesse. Kaunista riivitud kamašokolaadi ja marjadega.

kamavaht

Ideederohket peolaua planeerimist! Peaasi, et kilud ostunimekirjast välja ei unune! :)

kiluvõikud 

  Kõik postituses kasutatud toiduained on pärit Kaubamaja Toidumaailmast.

*************


Kui tundub, et: "Justkui tahaks veel midagi...", vaata ka neid: 
last but not least:

"Mereannid. Krevetist kalmaarini" - uus kokaraamat!

$
0
0
Mereannid. Krevetist kalmaarini.

Oi, ma särasin õnnest justkui pühademuna, kui Ajakirjade Kirjastus tegi mulle ettepaneku osaleda kaasautorina uue mereandide kokaraamatu kirjutamises ning pildistada üles kõik selle raamatu toidud. Ja nüüd ongi Epp Mihkelsi ja minu retseptidega raamat trükist väljas ja juba mõne nädala raamatupoodides kenasti saadaval.
Mereannid, mu lemmikud! Nii mõnedki mu meeldejäävamad ja lausa heldimustki tekitavad toiduelamused on seotud justnimelt mereandidega. Tõele au andes, vähetähtis pole muidugi asjaolu, et need meelde sööbinud maitsenaudingud on sündinud peamiselt reisidel. Paikades, kus mereannid püütakse sealtsamast rannaäärse kõrtsi veeres loksuvast ookeanist. Mida aeg edasi, seda kergem on aga olnud neid imelisi maitseelamusi ka kodus taaselustada. Mereannivalik meie poodides laieneb jõudsalt ja kui mõelda kasvõi paari aasta tagusele ajale, on näiteks ainuüksi erinevate karpide valik oluliselt suurem. Lisaks sinikarpidele saame poest osta rohe-, veenus-, mandel-, habemenoa-, kammkarpe ja austreid. Enamus neist on saadaval täiesti värske, st elavana. Poes on müügil kaheksajalad, kalmaarid, rääkimata paljudest erinevatest krevettidest. Värskelt, külmatutult, keedetult, toorelt, puhastatult, puhastamata - vali, milliseid iganes soovid.

protsess ja tulemus :)
Vasakul olevale fotole napsasin Epu, kes parasjagu sätib karpe pildile. Ja paremal valmis lehekülg raamatust: meie poodides müügil olevad karbilised. 

Me Epuga oleme tõepoolest paadunud merannifännid. Samas tean palju neid, kellele mereannid üldse ei meeldi. Ja põhjus ei pruugigi alati olla selles, et mereannid ei maitse. Pigem selles, et mereannid ei ole olnud meil alati nii laias valikus saadaval ja neid lihtsalt ei ole harjutud valmistama. Sestap soovitangi seda raamatut kõigile omasugustele mereannisõpradele, kui ka neile, kellele mõte mereande toiduks valmistada ei tundu kuigi ahvatlev. Raamatus on rohkelt ka n-ö teoreetilist osa, st põhjalikku infot erinevate molluskite kohta, alates elukohtadest ja käitumisviisidest kuni näpunäideteni puhastamise, kättesaadavuse ja valmistamise kohta. 

habemenoad
Kaun-ehk habemenoakarbid ürdivõis. Kas teadsid, et habemenokarbid elutsevad muda või liiva sisse kaevununa. Nad saavad seda teha, kuna hingavad läbi sifoonide, mille sirutavad mudast või liivast välja. Need põnevad karbid kaevuvad liiva sisse püstasendis, nii et liiva seest piilub välja vaid tipp, olles niimoodi peidus vaenlase eest. Kui habemenoad peavad liivast põgenema ja end kiiresti liigutama, võivad nad tekitada vett välja pumbates kuni meetri kõrguse veesamba.
veenuskarbid õllekastmes
Õlles küpsetatud veenuskarbid suitsupeekoniga. Imehead väikesed ümarad veenuskarbid on õrna tekstuuri ja juba iseenesest pisut magusa mekiga. Kui tavaliselt kasutatakse karpide keetmiseks veini- või koorekastet, siis ka hele õlu sobib selleks väga hästi. Mõnus vaheldus klassikale!
sinikarbid valge veini ja koore kastmes

Karpe saab valmistada lugematutel eri viisidel. Külmal ajal on üks mu oma kindlaid lemmikuid see pildil olev kausitäis sinikarpe. Vaatamata sellele, et see toit valmib imelihtsatest koostisosadest (karbitoitudes muidu nii tavapäraseid ürtegi pole kasutatud!), on tegu vastupandamatult maitsva kausitäiega. Tõeline külma aastaaja mugavusroog on soojalt kreemjas ja kodust turvatunnet tekitav. Soovitan väga järele proovida.

Sinimerikarbid valge veini ja koore kastmes
neljale

1 kg sinimerikarpe
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl võid
200 ml valget veini
200 ml kala- või vähipuljongit (fondist valmistatud)
400 ml  35% koort
soola

Pese karbid hoolsalt jooksva vee all. Jälgi, et kõik karbid oleksid suletud. Viska ära karbid, mis on praokil ning ei sulgu ka koputades. 
Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või, passeeri sibul ja küüslauk klaasjaks ja pehmeks. Vala nad pannilt suurde potti. Lisa vein ja kuumuta keema. Vala potti sinimerikarbid. Keeda kaane all umbes 6 minutit. Tõsta karbid vahukulbiga leemest välja. Viska ära need karbid, mis keetes ei avanenud. Vala potti kalapuljong ja koor. Keeda kaaneta umbes 5 minutit. Maitsesta soolaga. Tõsta karbid leeme sisse tagasi ning serveeri. 

kammkarbirisoto
Kammkarbirisoto, värvilaiguks kergelt kuumust saanud paksoi. Lihtsalt taevalik.
kaheksajalg
Raamatu tegemise ajal võisid mu pereliikmed tavapärasest sagedamini köögis kohata müütilisi merepõhjaasukaid:)
omas mahlas hautatud kaheksajalg
Omas mahlas, maitseainetega vürtsitatult ning veinist aroome ja hapet saades küpseb kaheksajalg pehmeks ja maitserikkaks. Sedamoodi ettevalmistatud kaheksajalg sobib mitmete küpsetatud kaheksajalga vajavate roogade valmistamiseks.
kaheksajala salat
Selle aromaatse ja tervisliku salati tegemiseks läheb tarvis just sedasama eelmise pildi kangelast, omas mahlas keedetud kaheksajalga.
marineeritud kaheksajalg
Kui kaheksajalg juba keedetud, saab sellest teha võrratuid roogi. See siin on oliiviõli, valge veini äädika ja ürtidega marineeritud kaheksajalg. Sobib muide ülihästi meie suvise värske keedetud kartuliga!


Raamatu kõige retseptirohkem peatükk on krevettidele pühendatud. Krevetid ongi ju kogu maailmas mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Suure nõudluse tõttu püütakse krevette nii meredest kui ka kasvandustest hiigelkogustes. Ja pole ka midagi imestada - need veeloomakesed on silmapaistvalt hõrgu maitse ja ahvatleva tekstuuriga ning pakuvad kuhjaga kasutusvõimalusi. Krevetid on ka ühed kättesaadavamatest mereandidest, olles müügil pea igas toidupoes nii toorelt, sügavkülmutatult kui keedetult. On peaga ja peata krevette, kooritud kui koorimata, sabaga ja sabata, veenist puhastatult või puhastamata - vali vaid sobiv!
Siinkohal saabki ära mainida veel ühe olulise põhjuse, miks mereande võiks rohkem süüa: mereannid on väga kasulikud ja toitvad. Näiteks needsamad krevetid on tõeline tervisetoit, sisaldades märkimisväärses koguses omega-3 rasvhappeid ning nad on ka suurepäraseks madala rasvasisaldusega valguallikaks. Krevettides on palju B-12 ja B-6 vitamiini, mis aitavad korras hoida närvisüsteemi ja ajutegevuse. Kuumtöötlemisel värvuvad krevetid punaseks tänu karotenoidile astaksantiin, mis on võimas antioksüdant. Krevettide kestad sisaldavad ka glükosamiini, mis on oluline liigestele. Krevetid on suurepäraseks seleeni allikaks. Seleen aitab olulise antioksüdandina organismil  võidelda infektsioonidega, kaitsta rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ja aidata vähendada riski haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Seleen vajalik element kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks. Lisaks leidub krevettides olulisi mineraale vaske, fosforit ja rauda. Need toredad omadused kehtivad suuremal või vähemal määral kõigi mereandide kohta.

krevetid

Toorete krevettide koorimine ja puhastamine on lihtne ega nõua mingeid erioskusi ega keeruliste noatehnikate valdamist. 1. Kui krevetil on pea, keera see õrnalt küljest. 2. Krevetti kahe käe vahel hoides ja pöialdega tõmmates koori krevetilt kest koos jalgadega. Saba võib jätta külge või eemaldada, olenevalt sellest, kuidas soovid krevetti kasutada. 3. Aseta krevett kõhuli lõikelauale ja tee terava noaga seljale sisselõige. 4. Eemalda tume sool seda noaotsaga kerides või õrnalt tõmmates. Kui sool on purunenud, kaabi ta välja või pese krevetti voolava vee all, sõrmega soolejäänuseid eemaldades. 

krevettide puhastamine

krevetitempura
Krevetitempura. Kui oled imestanud, kuidas restorani tempuras jäävad krevetid kenasti piklikuks ega tõmbu kuumutamisel tavapäraselt konksu, saad raamatut lugedes sellegi saladuse jälile ja kodus edaspidi täiuslikku tempurat teha.
krevetivormid pildistamisel
Tšilliteravad krevetivormikesed tomatikastmes - üks mu lemmikuid raamatust. Mereande on tegelikult imelihtne valmistada ja nad valmivad ju teadupärast väga kiiresti. Imemaitsva hõrgutise võib lauale saada veerand tunniga.

Suur aitäh kaasautor Epp Mihkelsile, kelle kogemustest ja tarkusest õppisin töö käigus nii mõndagi. Kauni kujunduse eest tänud Mai Grepile ja teksti lihvimise eest Velve Saarele. Kogu projekti ohjas armas Lia Virkus - suur-suur aitäh! 
Loodan kogu südamest, et see raamat leiab oma kindla koha paljude mereannifännide köökides ja raamaturiiulites. Ja usutavasti innustab ta julgetele katsetustele ka neid, kelle mereannivaimustus alles tuure kogumas.

Nagu ikka, on mul suur rõõm loosida siin blogis välja kaks autorieksemplari. Et raamatuloosis osaleda, anna palun kommentaarides teada, milline mereandidest on su lemmik. Olgu need siis krevetid, erinevad karbid, kaheksajalad, kalmaarid, seepiad, krabid või hoopis mõni muu imetabane mollusk - põnev on teie eelistustest ja lemmikutest teada saada! Ja kui sa ei ole mereandidega veel sõbraks saanud, kuid soovid siiski suhet paremaks muuta - anna sellestki teada, kuna raamat oleks siin kindlasti suureks abiks. Kõigi kommentaarijate vahel loosin nädala pärast, 12. märtsil välja kaks tuttuut mereanniraamatut ja saadan need oma kulu ja kirjadega võitjatele.
Viewing all 629 articles
Browse latest View live