Quantcast
Channel: Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover
Viewing all 629 articles
Browse latest View live

Läätsesalat

$
0
0
läätsesalat

Kas pole kummaline, et kunagi peeti salati all silmas ainult kas roheliste lehtede kuhja, riivitud kapsast-porgandit praetaldriku servas või majoneesikastmega üle valatud makaroni-vorstisegu. Muidugi on need üldistavad näited, aga kuhugi nende kolme kanti see salati mõiste ju kaldus, kas pole. Salat pole aga ammugi enam vaid lisand n-ö päris toidule või kõhtu tühjaks ja maitsemeelt kurvaks jättev dieeditajate stampeine, vaid igati toitev ja täisväärtuslik omaette söögikord. Näiteks sellest toekas läätsesalatist saab täis kõhu pikaks ajaks ning ka maitset on siin kuhjaga. Ma ise fännan selle salati puhul magusa ja soolase esmapilgul vastuolulist kombinatsiooni. Tõepoolest - rosinad ja kapparid üheskoos tummiseid läätsesid maitsestamas on vaimustavad!
Eestlaste toidulaual on kaunviljad teadupärast olnud aastasasadu, neid tunti ja söödi ammu enne kartuliga tutvumist. Herne-suitsulihasupp, soolaoad, oa-kruubisupp ja muud ammustest aegadest tuntud toidud on toekad kõhutäited ja aidanud üle ka raskematest aegadest. Nüüd hinnatakse kaunvilju eelkõige nende tervisesõbralike omaduste poolest. Kõrge valgusisaldus, suur kiudainetesisaldus, rohkelt mineraalaineid ja vitamiine teevad kaunviljadest tõelise väetoidu, mis võiks meie toidulauda palju sagedamini rikastada.
Kui kasutada konserveeritud või külmutatud kaunvilju, nii jääb ära nende leotamisele ja keetmisele kuluv aeg ja toit valmib eriti hõlpsalt. Selle salati valmistasingi konserveeritud pruunidest läätsedest. Aga loomulikult võib ka kuivatatud läätsed ise pehmeks keeta. Punaseid läätsesid vaid ei tasuks selleks valida, need keevad salati jaoks liiga pudruseks, aga kõik muud sobivad kenasti.

Läätsesalat rosinate ja kapparitega
neljale

1 purk (400 g) pruune läätsesid
50 g rosinaid
50 g kappareid
150 g kirsstomateid
60 g rukolat
Kaste:
2 sl oliiviõli
2 sl sidrunimahla või valge veini äädikat
1 sl sinepit
soola, pipart

Nõruta läätsed konservivedelikust. Haki rosinad veidi väiksemaks, umbes läätsede suurusteks tükikesteks. Sega omavahel läätsed, rosinad ja kapparid. Tõsta kastmeained väikesesse kaanega purki ja raputa korralikult segamini. Vala kaste läätsesegule ja sega läbi. Lisa salatile poolitatud kirsstomatid ja rukolalehed, sega õrnalt läbi.

Soovi korral võib salatile lisada lisaks veelgi meelepäraseid küpsetatud või tooreid köögivilju. Näiteks peeti, porgandit, redist, punast sibulat. Ka juust sobib siia hästi. Ise olen proovinud seda salatit valgehallitusjuustuga, aga samahästi sobivad ka feta või kitsejuust.

läätsesalat valgehallitusjuustuga

Retsept ilmus ajakirjas "Tervis Pluss" (märts 2017) kaunviljade loo juures.

Peedi-kinoakotletid

$
0
0
peedi-kinoakotletid


See ei ole sugugi esimene kord, kui peet ja kinoa mu toitudes kokku saavad. Blogis on varasemast näiteks ka kinoa ja peedi salat feta juustuga ja olen nende kahe sõprust proovile pannud nii mõneski teises toidus. Olen endiselt arvamusel, et need kaks on kokku loodud. Nii peet kui kinoa on mõlemad omamoodi karused ja maalähedased. Nõnda lihtsakoelised, et päris omaette jääksid mõlemad ehk toiduna tuimavõitu. Ent kui sellele toekale paarisrakendile lisada särtsu küüslaugu, balsamico, vürtsköömnete, koriandri ja tšilli näol, löövad peedi-kinoapätsikesed lausa särama! Värvist ma üldse ei räägi, see on tänu peedile juba niigi super. Kinoat peetakse sageli ekslikult teraviljaks. Ja pole ka ime, sest tema kasutamisvõimalused on teraviljadega väga sarnased. Tegelikult on aga kinoa puhul tegu Tšiili hanemaltsa seemnetega. Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et temast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks ega lase veresuhkrul üles-alla kõikuda. Kinoa on ka valgu- ja rauarikas, sobides seega suurepäraselt ka neile, kes ei söö üldse midagi loomset või lihtsalt tarbivad liha väga harva.

Peedi-kinoakotletid on mõnusad niisama või näiteks mõne jogurtikastmega, mille tarvis tuleks Kreeka jogurt segatud ürtide ja küüslauguga ning maitsestatud riivitud sidrunikoore ja soola-pipraga. Neid võib pista ka burgeri vahele või pakkuda koos portobello seentega. Postituse lõpus sellest moodusest ka pilt ja retsept.

Peedi-kinoakotletid
5-6 tk.

4 dl vett
2 dl kinoat
250 g keedetud peeti
1 küüslauguküüs
2  muna (L)
1 sl palsamiäädikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud koriandrit
sutsuke tšillihelbeid või -pulbrit
1 dl odrajahu (võib asendada ka toortatrajahuga)
soola, musta pipart
oliiviõli kotlettide praadimiseks

peedi-kinoakotletid

Kuumuta vähese soolaga maitsestatud vesi keema. Loputa kinoa sõelal jooksva vee all. Vala potti ja keeda u 15 minutit, kuni vesi on kinoasse imbunud ja terakesed pehmed. Riivi peet. Purusta küüslauk, klopi munad lahti. Sega omavahel keedetud ja jahtunud kinoa, riivitud peet (ilma riivimisel eraldunud vedelikuta- see teeks kotletitaina liiga vedelaks), küüslauk, munad, palsamiäädikas, maitseained ja jahu. Sega täiesti ühtlaseks. Tõsta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Seejärel kuumuta pannil õli. Vormi seejärel käte vahel kotletitainast pontsakad pätsikesed. Prae mõlemalt küljelt paar-kolm minutit.

peedi-kinoakotletid portobello seentega 

Siin minu lemmikviis nende kotlettide söömiseks: ahjus küpsetatud portobello seentega.

Peedi-kinoakotletid portobello seentega

5-6 portobello seent
sortsuke oliiviõli
5-6 peedi-kinoakotletti
lisaks rohelisi salatilehti, rukolat, tomatit, sibulat jm

Eemalda portobello seentelt jalad. Määri kübarad alt ja pealt veidikese oliiviõliga. Maitsesta soolaga. Rösti seenekübaraid ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit.
Serveerimiseks tõsta seentele kotletid. Lisa salatilehti või rukolat, tomati- ning sibulaviile või just selliseid värskeid lisandeid, nagu sulle meeldivad.

peedi-kinoakotletid portobello seentega

Parmesanikrõpsud

$
0
0
parmesanikrõpsud

Parmesanikrõpsude tegemiseks ei ole vaja muud, kui...parmesani. Olgem ausad, ma ise kasutan peamiselt Valio Forte erinevaid juuste, mis sisuliselt ongi ju parmesani juust, ehkki neid nõnda ei või nimetada, kuna Parmigino Reggiano on geograafilise tähisega kaitstud nimetus ning see laieneb ka tõlkesõnale "parmesan". See aga pole üldse postituse teema, lihtsalt suusoojaks.

Teen neid juustukrõpse päris sageli, kuna soolaka lisandina sobivad nad vägagi hästi nii salatite, suppide kui ka risotode peale maitset ja krõbedust andma ning muudavad toidu visuaalseltki ägedamaks.  Samahästi saad neid pakkuda ka veinikõrvasteks snäkkideks. Need krõpsud on ka hea võimalus ära kasutada kappi jäänud ja ehk juba kuivamagi kippuv parmesani juustu tükk. Riivi ära, tõsta plaadile kuhjakesed ja küpseta krõpsudeks!

Üldiseks orientiiriks on hea teada, et 50 g juustust saab 10-12 krõpsu

Valmistamine on lihtsamast lihtsam:

parmesanikrõpsud, tegemineRiivi juust. Tõsta supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile juustukuhjakesed, jättes umbes 7-sentimeetrised vahed. Küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Juust sulab, valgub laiali ja tulemuseks on õhukesed pitsilised krõpsud. Tõsta õhukese pannilabida abil köögipaberile tahenema.

Soovi korral võib lisada juustule enne küpsetamist
-seesamiseemneid,
-mooniseemneid,
-musta pipart
-kuivatatud ürte. Näit. tüümiani, rosmariini.
Puista valitud lisand või maitseaine enne küpsetamist juustukuhjakestele.

Tzatziki, jogurtikastmete kuningas

$
0
0
Nii nagu eelmise postituse parmesanikrõpsude puhul, olen selle tzatziki-postituse ka endale juba ammugi võlgu. Sest ei ole universaalsemat ja maitsvamat jogurtikastet, kui see Kreekast pärit dipp ja teen seda päris tihti. Ja mis isiklik blogi see üldse selline on, kus pole kirjas blogipidaja isiklikke lemmikuid:) Nii et siin ta on, jogurtikastmete kuningas tzatziki.
Et tegu on värskendava ja jaheda olemisega kastmega, siis mida rohkem kevade ja suve  poole, seda enam ta muidugi lauale sobib. Tükeldatud köögiviljade, lihapallide, erinevate krõpsude-tšipside juures täiesti asendamatu.
Kindlasti on juba nii mõnedki grillid nädalavahetusel juba huugama pandud (nii ka meil!) ja kui näiteks grillida kana- või lambavardaid (kreekapäraselt souvlaki), siis mu meelest on tzatziki nende juurde täiesti ideaalne lisand. Klassikaline tzatziki koosneb vaid jogurtist, küüslaugust ja kurgist. Ja on niimoodi täiesti võrratu! Mulle on meeldinud redist ka lisada, aga kui ei taha, võib selle vabalt ära jätta.  Sisse võib riivida ka sidrunikoort, lisada tšillit, hakkida mündilehti - see kõik on juba fantaasia ja maitse küsimus.
Tzatziki tegemine on tegelikult vaid kokkusegamise vaev. Arvestada tuleks vaid ajaga, mis kulub kurgi sõelal nõrutamisele. Seda sammu aga ei soovita kindlasti vahele jätta, sest siis tuleb tzatziki lihtsalt liiga vesine.
Head tzatzikitamist!

tzatziki


Tzatziki 
u 2,5 dl

2 lühikest või pool pikka kurki
5 redist (kui ei soovi, jäta välja)
2,5 dl paksu Kreeka jogurtit
1-2 küüslauguküünt, oleneb kangusest
2 sl hakitud tilli (võib ka hakitud münti lisada)
soola, musta pipart
kaunistuseks oliiviõli (kõige paremini sobib siia hea Kreeka oliiviõli), paprikapulbrit, kuivatatud punet

Riivi koorega kurk ja redis. Kui kurgi seemneosa on väga suur ja pehme, eemalda see enne. Sega soolaga. Lase sõelal pool tundi nõrguda. Pigista käe vahel kuivemaks ja sega jogurtiga. Pressi hulka küüslauguküüned ja hakitud till. Maitse, vajadusel lisa soola. Lase kastmel võimaluse korral külmkapis paar tundi enne söömist maitsestuda. Serveerimisel nirista peale oliiviõli ning raputa kaunistuseks ja maitseks paprikapulbrit, kuivatatud punet ning musta pipart.

tzatziki

Pehme marja"jäätis" kohupiimaga

$
0
0
kohupiima-marjamagustoit

Huvitava fenomenina tekitab lastes vaimustust iga magustoit, mis kuidagigi viitab jäätisele. Näiteks selle magustoidu näol on ju tegelikult tegu maailma kõige tuttavlikuma ja lihtsama marja-kohupiimakreemiga. Kuid õhin söömisel on palju suurem, kui lihtsalt kohupiimakreemi süües. Jäätiseks teeb ta asjaolu, et marjad on lisatud külmununa ja tulemuski on jäätisega täitsa sarnane, ehkki küll mitte nii rammus. Just valminuna on maius selline pehmemat sorti, justkui veidi sulanud jäätis. Soovi korral võib segu umbes pooleks sügavkülma pista või jäätisemasinas edasi külmutada. Meile aga meeldis ta just sellise pehme jäise magustoiduna - mõnusalt kreemjas ja värske.
On aeg hakata kriitilise pilguga üle vaatama ka sügavkülmariiuleid, sest ehkki eile alles algas kevad, pole ka värskete suvepäikese kasvanud marjade aeg polegi enam teab kui kaugel. Marjane jäätis on sügavkülmavarude ära kasutamiseks just sobiv variant. Marjadena võib kasutada loomulikult just seda, mis olemas ja meeldib. Pildil olevasse jäätisesse läksid vaarikad ja mustad sõstrad, mis lubab seda nimetada lausa kuningannalikuks magustoiduks. Soomlased teadupärast nimetavad just nõnda vaarika ja musta sõstra kooslust.

külmutatud marjadPehme marja"jäätis" kohupiimaga


150 g külmutatud vaarikaid
150 g külmutatud musti sõstraid
300 g kohupiimapastat
1 sl vanillisuhkrut
u 1,5 dl heledat suhkrusiirupit (doseeri maitse järgi)
kaunistamiseks röstitud mandlilaaste (soovi korral)

Vala jäätunud marjad köögikombaini ja purusta peenikeseks pudiks. Lisa kohupiim, vanillisuhkur ja suhkrusiirup. Surista ühtlaseks. Paku kohe. Kui soovid veidi tahkemat maiust, tõsta jäätis veel pooleks tunniks sügavkülma tahenema. 
kohupiima-marjamagustoit

Koostööpostitus D-kokaraamatuga

Vokiroog pardi ja paksoiga

$
0
0
vokiroog pardi ja musta oa nuudlitega-2

Märtsis on Eesti söögikohtades ja blogideski käivitunud hoogne Hennessy-kuu. Kui nädalavahetusel plaanis restoraniskäik, tasuks piiluda, millised restoranid-söögikohad üle Eesti on oma menüüdega sobitanud konjaki ja on üsna tõenäoline, et need pakuvad nii mõnegi üllatuse. Infot osalevate restoranide kohta saab Eesti Maitsete veebilehelt
Üllatusi eelnevalt mainides pidasin silmas eelkõige, et kui tavapäraselt ollakse konjakit harjutud limpsima desserdi, ja eriti just šokolaadiste maiuste kõrvale, siis tegelikult on väärika ja vana joogi mängumaa oluliselt laiem. Näiteks aasiapärased road+konjak. Konjaki aasipäraste roogade kõrvale sobitamisest olen lugenud juba varem, soovitan huvilistele näiteks seda  Hong Kong Tatleris ilmunud lugu
Kui aga restoranile minekule lisaks või selle asemel plaanis nädalavahetusel kodus midagi tavapärasemast põnevat valmistada, siis üks aasiapäraste nüanssidega pardilihast vokk (retseptiidee napsasin Gordonilt, aga lähenesin sellele, nagu öeldakse, loominguliselt) peaks küll igati hästi sobima. Nuudlitena võib selles vokis kasutada muidugi just oma kõige lemmikumaid aasiapäraseid nuudleid. Mulle on viimasel ajal meeldima hakanud aga hoopis jahuvabad mustast oast tehtud nuudlid, mis on müügil juba täitsa mitmetes tavapoodides, mahe- ja tervisepoodidest rääkimata. 

Rõõmsat ja päikeselist nädalavahetust ja ärge siis unustage õue minna, õhus on KE-VA-DET!

Vokiroog pardi ja paksoiga
kahele

2 küüslauguküünt
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 pardifilee
2 tl viievürtsisegu
1 tl maisitärklist + 4 sl vett
3 sl tumedat sojakastet
1 tl seesamiõli
60 g nuudleid 
1-2 sl õli praadimiseks
1 tšillikaun
1 pea paksoid
3-4 rohelise sibula vart
1 laimi riivitud koort ja 1 sl laimi mahla
soola
musta pipart
kaunistuseks seeesamiseemneid

Riivi küüslauk ja ingver. Sega need kokku viievürtsiseguga. Lõika pardifilee (põiki) õhukesteks, umbes poole sentimeetri paksusteks viiludeks. Nahk jäta külge. Sega pardilõigud kausis küüslaugu-ingveri ja viievürtsiseguga korralikult kokku.  Sega väikeses kausis omavahel maisitärklis ja vesi. Lisa sojakaste ja seesamiõli, sega läbi ja jäta see kaste ootele. 
Muude hakkimitse-segamiste vahel keeda vahepeal veel potis valmis nuudlid vastavalt pakendil olevale õpetusele. Jaa, see on korralik multitasking, aga täiesti teostatav! :) Nõruta ja jäta ootele. 
Kuumuta vokil või muul suuremal pannil õli. Tõsta pardiviilud pannile ja prae mõlemalt poolt kõrgel kuumusel umbes minut-poolteist. Maitsesta soola ja musta pipraga. Tõsta part pannilt taldrikule. Pardinahast nõrgus tõenäoliset rasva, kuid kui rasvainet tundub pannil siiski vähevõitu olevat, lisa veidi õli. Lõika tšillikaun rõngasteks ja eralda paksoi lehed pundist lahti. Tõsta pannile ja voki segades umbes minut. Kalla peale eelnevalt kokkusegatud kaste maisitärklisest, sojast ja seesamiõlist. Sega läbi ja kuumuta, kuni paksoilehed on kuumuse mõjul "närbunud". Lisa pardiviilud,  nuudlid, hakitud roheline sibul ja kuumuta kõik koos läbi. Maitsesta veel lõpuks riivitud laimikoore ja sortsu laimimahlaga. Serveerimisel puista toidule seesamiseemneid.

vokiroog pardi ja musta oa nuudlitega

Postitus sündis koostöös Hennessy-ga.

Konjakihõnguline šokolaadi-ploomikook

$
0
0
ploomi-šokolaadikook

Kui konjakis vinti leotatud ploomid saavad kokku mandlite ja šokolaadiga, siis see ongi täpselt nii hea nagu veel kooki maitsmata ette kujutasin: niiske ja tummine maiuspala, kerge konjakihõnguga. Täiskasvanulik ja väga-väga nauditav.
Suhkru asemel kasutasin koogis mett ja sedagi vähe. Kook aga ei ole sugugi mõru, sest ploomid annavad magususse oma korraliku panuse. Jahu ei ole selles koogis üldse, sest õhulisust ta ju ei vaja ja peeneks purustatud mandlid hoiavad kooki kenasti koos.
Koogi kõrvale võiks kindlasti teha värske marjakastme. Mul oli sügavkülmas just paras ports vaarikaid ja neist kokku suristatud versioon sobis täiesti ideaalselt kooki värskendama.

ploomi-šokolaadikook 

Šokolaadi-ploomikook 
12 lõiku
ploomi-šokolaadikook
150 g kuivatatud ploome
100 ml konjakit
150 g mandleid
100 ml vett
100 g võid
200 g tumedat šokolaadi (kasutasin 70%-list)
3 sl mett
5 muna
näpuotsaga soola
võid ja kakaopulbrit vormi jaoks

Koogiteole eelneval õhtul (või hommikul, kui küpsetad õhtul) vala ploomidele konjak. Vali selline nõu, et kõik ploomid oleksid enam-vähem konjakiga kaetud. Lase vähemalt 8 tundi tõmmata.
Kui ploomid maitsestunud ja küpsetamise aeg käes, alusta mandlite purustamisest. Vala nad köögikombaini ja purusta peeneks puruks. Lisa ploomid. Kui kogu konjak ei ole ploomidesse imbunud, vala seegi köögikombaini. Lisa vesi ja surista paksuks püreeks. See on igati OK, kui mõned ploomitükid jäävad veidi suuremateks.
Tükelda või ja šokolaad kastrulisse. Lisa suts soola. Sulata või ja šokolaad madalal kuumusel, sageli segades. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda seni, kuni tegeled munadega.
Eralda munavalged munakollastest. Klopi munakollased kahvliga lahti. Vahusta munavalged kohevaks valgeks vahuks.
Vispelda munakollased ja mesi veidi jahtunud sulašokolaadi hulka. Lisa edasi vispeldades (segasin elektrilise käsimikseriga, aga tõenäoliselt saab ka hariliku vispliga taina kenasti segatud) konjakine ploomi-mandlisegu. Lõpuks lisa hästi õrnalt ja ettevaatlikult alt üles segades kolmes osas munavalgevaht.
Määri 23-24 cm lahtikäiv koogivorm seest võiga kokku ja raputa üle kakaopulbriga. Vala tainas vormi. Küpseta 165 kraadi juures 30 minutit. Tõsta kook ahjust ja lase täielikult jahtuda. Kõige maitsvam on kook siis, kui ta saab mõned tunnid veel külmkapis seista.
Puista enne söömist peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ja paku kõrvale mõnd hapukat marjakastet. Valmistasin pildil oleva kastme nii, et lihtsalt purustasin sulatatud vaarikad vähese suhkruga püreeks.

ploomi-šokolaadikook

ploomi-šokolaadikook

Postitus valmis koostöös Hennessy-ga.

Oa ja päikesekuivatatud tomati määre

$
0
0
oa ja päikesekuivatatud tomati määre

Leiva peale ei pea alati määrima maksapasteeti või laduma juustu-sinki. Niisamuti ei ole köögiviljade dippimiseks ainuke variant jogurti- või hapukoorekaste. Viimasel ajal olen katsetuste raames kokku suristanud päris palju kõiksuguseid erinevaid taimseid määrdeid, kastmeid, dippe - ühesõnaga lisandeid, mida määrida leivale või siis mida süüa snäkivaagnalt näiteks tooreste köögiviljadega.
Määre, pasteet, dipp, kaste, kreem - selliste lisandite nimetus võibki olla just selline, nagu igaüks ise seda nimetada tahab ja milleks kasutab.
Üheks kindlatest lemmikutest on seesama oa-tomati määre. Nii nagu enam-vähem kõik taimsed määrded, valmib ka seegi imelihtsalt - vurista lihtsalt kõik vajaminevad ained köögikombainis või saumikseriga sobiva paksusega ühtlaseks kreemiks. Mahedad, kuid toekad ja valgurikkad oad, mis purustades muutuvad mõnusalt kreemjaks ja päikesekuivatatud tomatid üheskoos maitsevad ikka väga hästi. Värske petersell on mu meelest siin must, pannes määrde justkui elama, andes juurde maitsevärskust ja kasulikke toitaineid.
Maitseainete kogused on soovituslikud, lõplik mekk pane ise oma maitse järgi paika. Võib juhtuda näiteks, et vajad maitse tasakaalustamiseks rohkem sidrunimahla. Või jääb küüslaugumaitse nõrgavõitu - lisa üks küüs juurde! Kui tahad teravamat määret, puista hulka näpuotsaga tšillihelbeid.

Oa ja päikesekuivatatud tomati määre

400 grammine purk konserveeritud valgeid aedube (ube 270 g)
75 g õlist välja tõstetud päikesekuivatatud tomateid
väike peotäis petersellilehti
1 küüslauguküüs
1,5 sl sidrunimahla
2 sl oliiviõli
3-4 sl vett
soola, pipart

Nõruta oad konservi vedelikust, loputa sõelal. Tõsta kõik ained köögikombaini ja valmista kreemjas määre. Vee kogust reguleeri vastavalt sellele, kui paksu dippi soovid. Maitse ning vajadusel lisa soola-pipart.

oa ja päikesekuivatatud tomati määre

Retsept ilmus koos teiste taimsete dippide-määretega ajakirjas Tervis Pluss (aprill, 2017)

Sidrunimakroonid

$
0
0
sidrunimakroonid

Lihavõtted pole enam kaugel ja aeg hakata mõtlema sellele, mida nende aasta kõige rõõmsamate pühade puhul lauale panna. Olen varasemates lihavõttepostitustes vist juba tüütuseni korranud, kui väga mulle see kevadine püha meeldib. Põhjuseid on mitmeid (sh mu sünnipäev, mis langeb enam-vähem samasse aega), kuid kokkuvõttes - kuidas saaks mitte rõõmustada värviliste ja maitsvate vabade päevade üle, mil on lõplikult selge, et KEVAD on käes!

Makroone on võimalik küpsetada loomulik kõigis vikerkaarevärvides. Kui ma muidu kohe üldse ei poolda toiduvärvi kasutamist, siis makroonide puhul pigistan silma kinni. Ei juhtu sellest värvitilgakesest midagi, tulemus on väikest põhimõtete ohverdamist igati väärt. Nagu värvide puhul, on ka makroonide maitsekombinatsioonide piiriks vaid fantaasia. Sidrunimakroonid on nii sisult (munad, tsitrused) kui värvilt (värskelt õrnkollane) kevadpühadesse justkui loodud. 
Mis üldse makroone puudutab, siis tundub mulle, et tegu on ühe enim müüte ja eelarvamusi põhjustanud küpsetisega. Just küpsetamise osas. Olin minagi kunagi veendunud, et tegu on millegi täiesti ilmvõimatuga, mille õnnestumine lõpuks, peale korduvaid luhtaläinud katsetusi, paigutab sind hetkega tippkondiitrite liigasse. Asjata muretsesin. Tegu ei ole üldsegi mitte võimatu missiooniga. Ja makroonide küpsetamisega saavad täiesti kindlasti hakkama kõik, kel mingigi küpsetamise kogemus - selleks ei pea olema tippkondiiter. 
Aegumatu prantsuse kondiitriklassika puhul ei ole mingit mõtet ega vajadust jalgratast leiutama hakata. Blogides, juutuubis ja kokaraamatutes leidub nii palju põhjalikku ja õpetlikku infot makroonide küpsetamise kohta. Kui enne tegudele asumist süveneda, põhjalikult lugeda ja asja uurida, ei näe ma ühtki põhjust, miks peaks makroonide kodune küpsetamine ebaõnnestuma. Vaja on tahtmist, aega, täpsust ja kannatlikkust - kõik muu on puhas nauding! Loodan, et see postitus siin innustab neid, kel makroonitegu siiani aukartuse taha jäänud, tegudele.
Kui makroonid kord läbi tehtud, siis igal järgmisel korral lähevad nad ainult ilusamaks. Kui esimesel korral jääbki välimus veidi soovida, pole see maailma lõpp - tegu ju ikkagi koduste makroonidega ja pisikesed iluvead käivad asja juurde. Maitse on värsketel isetehtud makroonidel niikuinii lihtsalt taevalik. 

Sidrunimakroonid

3 munavalget (ideaalis 110 g)
30 g suhkrut
125 g mandlijahu
210 g tuhksuhkrut
mõned tilgad kollast toiduvärvi

Eralda munavalged munakollastest mõned tunnid enne makroonide küpsetamist ja tõsta munavalged toasooja. Kui see ununeb, pole hullu: hoia terveid tooreid mune u 5 minutit soojas vees ja saadki munavalged toasoojaks.

1. Vala mandlijahu ja tuhksuhkur köögikombaini. Töötle teradega ühtlaseks. Eesmärgiks on võimalike mandlitükikeste peenestamine ja ühtlasi on nii kindel, et segusse ei jäi mingeid klimpe ega klompe. Vala tuhksuhkru-mandlijahu segu sõelale ja sõelu kaussi. Kui sõelale jääb tükke, purusta need veel kord köögikombinis peeneks ja lisa siis alles uuesti läbi sõela kaussi. 
2. Vahusta munavalged mikseriga pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes jaos, iga lisamise järel paar-kolm minutit mikserdades. Tulemus peab olema tugev munavalgevaht, mis kaussi tagurpidi pannes sellest välja ei valgu. 
3. Kui kasutad toiduvärvi, siis nüüd on aeg see munavalgemassile lisada. Kasutan pastataolist toiduvärvi, mida lisasin munavalgele hambatikuga. Seda läks tarvis imevähe, vast 2-3 x tikuotsaga purgikesest võttes. Sega toiduvärv imeõrnalt munavalgemassi hulka, spaatliga alt üles tõstes, kuni kogu segu on kenasti värvunud.
4. Lisa mandlijahu-tuhksuhkrusegu munavalgele. Tee seda kahes jaos. Vala esmalt hulka üks pool segust ja sega õrnalt, ringikujuliste liigutustega spaatliga alt üles tõstes, kuni ained on segunenud. Nüüd lisa teine pool kuivainetest ja sega uuesti. Öeldakse, et segamisliigutust võiks spaatliga teha kokku umbes 50 korda ja see moodus tundub tõesti töötavat. Tuleb jälgida, et tainas ei oleks liiga paks ega liiga vedel. Mida kauem segad, seda vedelamaks ta läheb. Liiga vedel tainas valgub küpsetusplaadile pritsides laiali, liiga paks aga jääb nagu beseeküpsis, pealt tipuga, mis ei vaju alla. Kumbki viis ei ole hea, katsu saavutada midagi vahepealset. Tulemus peaks pigem paksemapoolne, kuid siiski pehme ja kreemjas. Õige paksusega makroonitainast on võrreldud magmaga.
5. Tõsta tainas pritskotti. Pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 1 cm suuruse avaga pritsimisotsiku abil 3-4 sentimeetri laiused seibid. Pritsimiseks võid kasutada ka tavalist kilekotti, mille ühte nurka on lõigatud auk. Võid joonistada küpsetuspaberile ette ka ringid, kuid see ei ole kohustuslik. Mul olemas ka silikoonist spetsiaalsed makroonide küpsetamise alused, kuhu suurused ette tehtud. Eelistan küpsetada siiski küpsetuspaberil, sest vähemalt minu ahjus jäävad silikoonil küpsedes makroonid alt kuidagi liiga pehme sisuga ja neid on keerulisem aluselt lahti saada. Makroonid küpsetamisel laiemaks ei vaju, nii et väga suuri vahesid ei ole tarvis küpsistele jätta.
Aseta pritskoti ots kas joonistatud või mõttelise ringi keskele, üsna küpsetuspaberi lähedale ja vajuta tainast välja. Kui tainaseibi diameeter peaaegu saavutatud, keera otsikut järsu liigutusega ja tõsta üles, et tainavool lõpetada. Tipp küpsisel peaks mõne minuti jooksul ise alla vajuma. Kui seda ei juhtu, on tainas liiga paks. Hullu aga pole, saad tipukese enne ahju tõstmist märja sõrmega ettevaatlikult ära siluda. Katseta esialgu eraldi küpsetuspaberil paar näidist teha, siis saad tunde peagi kätte. Nüüd löö ahjuplaati 3-4 korda kõvasti vastu lauda. See on vajalik liigse õhu eemaldamiseks makroonidest. Lase makroonidel enne küpsetamist umbes pool tundi toasoojas seista. Neile tekib seismise ajal peame pehme kilejas "nahk".
6. Tõsta plaat eelkuumutatud ahju ja küpseta makroone 150 kraadi juures 15 minutit. Ära küpsetamise ajal ahjuust ava. Küpsemise ajal tekivad makroonide alla neile iseloomulikud jalad.
7. Enne ahjust võtmist kontrolli, kas makroonid on küpsed: lükka sõrmega õrnalt pealmist mütsikest. Kui see õhuliseks kerkinud jalalt maha ei libise ega viltu ei vaju, on makroonid küpsed. Kui tarvis, küpseta veel paar minutit. Üle ei tohiks aga ka küpsetada, makroonid peavad jääma seest pehmed, mitte kõvad beseeküpsised. Kindlasti ei tohiks makroonid pealt pruunistuda.
8. Tõsta plaat ahjust ja lase täielikult jahtuda. Seejärel eemalda makroonid õrnalt küpsetuspaberilt. Kasuta vajadusel õhukese fileerimisnoa abi.
8. Lisa täidis ja suru kaks makrooniküpsist õrnalt kokku.

Lemon curd ehk sidrunivõie

siin saad kenasti ära kasutada makroonide tegemisest jäänud munakollased

1 suur ja mahlane sidrun (sidrunimahla läheb tarvis 1 dl ja riivitud sidrunikoort 1 sl)
3 munakollast
80 g suhkrut
50 g võid tükikestena

Pressi sidrunist välja mahl ja riivi koor. Kuumuta väikeses potis 2-3 cm vett keemiseni. Vali kauss, mis mahub kastrulisse niimoodi, et põhi ei puuduta vett.  Klopi munakollased vispliga kausis lahti. Lisa suhkur, sidrunimahl, -koor ja võitükid. Kuumuta pidevalt vispliga segades, kuni segu pakseneb. Ära keeda, hoia segu keemise piiril. Kannatust! Paksenemiseks kulub u 10 minutit. Lase täielikult jahtuda, külmkapis seistes kreem pakseneb veelgi.

Tõsta teelusikaga ühele makroonipoolikule sidrunikreemi, tõsta teine pool peale ja vajuta õrnalt kokku. Sidrunivõiet võib loomulikult ka pritskoti abil makroonipoolikule suruda.

sidrunimakroonid


sidrunimakroonid

Päikesesmuuti

$
0
0
päikesesmuuti
Pole vist just kuigi hea toon ega ka päevakohane vahetult enne lihavõtteid postitada smuuti retsepti. Aga siin see ikkagi on. Mida mul on enda õigustuseks öelda? Esiteks seda, et suures osas põhjustas selle retsepti ülesriputamise õues toimuv. Ei taha sel isegi pikemalt peatuda, aga ta on kõike muud, kui see, mida kevadiselt pühadeilmalt oodata. Tuul, pilved, hallus, lörts - ohjahh. Teiseks, on see smuuti tegelikult igati lihavõtteteemasse sobiv. Aga palun: porgandid seostuvad jänestega ja kes on jänku - lihavõtete sümbol! Lisaks apelsinid, füüsalid, astelpajud ja sellest kõigest kokku saav päikeseline kollakasoranž värv - see teeb ju ka kõige hallima hommiku rõõmsaks! No ja kolmandaks - traditsioonilised lihavõttetoidud on ju rammusad ja külluslikud, kuna ajalooliselt ja usuliselt tähistavad lihavõtted muuhulgas kasina paastuaja lõppu, mil laule sai tuua taas rohkelt liha, rammusad piimatooted, suhkrused küpsetised, munad mitmel moel jne.  Tänapäeval on paastujaid vähe ja lihavõtteroogade sisuline tähendus seega paljuski kadunud. Lihavõttetoidud on loomulikult omal kohal tänapäevalgi, aga ehk ei peaks kõike nii rammusalt ja magusalt sööma päris kolm päeva järjest, mõnel pühadeaegsel hommikul sobib ju enda turgutamiseks hästi ka seesama smuuti:) See, kui palju headust toitainete näol ses tsitrusemaitselises smuutis on, ma ei hakka eraldi rääkima, koostisainetele otsa vaadates on kõik vast niigi selge.

Olen porgandeid smuutisse varem ka pannud, aga päris toored porgandid kipuvad ka väga võimsa blenderi phul siiski mitte päris alla andma ja annavad endast märku pisikeste tükikestena. Külmutatud porgandid on pehmemad ja sobivad smuutisse suurepäraselt - piisavalt kaua suristades lähevad täiesti ühtlaseks ja kogu smuuti on mõnusalt kreemjas. Proovige!

päikesesmuuti-2

Päikesesmuuti 
u 300 ml

1 apelsin
1 dl kookospiima
100 g külmutatud porgandeid (ei ole tarvis sulatada)
1,5 sl astelpajusid
7 füüsalit
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 tl kurkumipulbrit
1 sl sidrunimahla

Pressi apelsinist mahl välja ja vala blenderisse. Lisa kookospiim, külmutatud porgandid, astelpajud, füüsalid, kooritud ja hakitud ingver, kurkum ja sidrunimahl. Surista ühtlaseks smuutiks. Kui smuuti tundub liiga paks, lisa veidi vett ja blenderda uuesti läbi.

Koostööpostitus Härmaviljaga

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid

$
0
0
Muffinid ega tassikoogikesed ei ole siin blogis just väga sagedased külalised. Põhjus lihtne - nende küpsetamist tuleb ette harva. Harvem, kui muid kooke-küpsetisi. Aeg-ajalt, peamiselt laste soovil, pistame siiski muffiniplaaditäie ahju. Meil on välja kujunenud omad lemmikud, mida siis aeg-ajalt teeme: sügiseti vürtsikaid kõrvitsamuffineid, kevadel krõbeda kattega rabarbrimuffineid. Appike, juba tahakski neid viimaseid  - pistaks juba rabarber kiiremini nina mullast! Šokolaadimuffinid lähevad loosi igal aastaajal ja neid saabki vist kõige sagedamini küpsetatud. Retsepti peaks ka mingil hetkel blogisse kribama, aga alati, kui see mulle meenub, on kõik pintslisse pistetud ja pole millestki pilti teha. Ju siis on head!

Lihavõteteks on aga sobivad just need valge šokolaadi hõngulised ja sidrunist särtsu saanud tassikoogid. Tassikookideks teeb nad tavalistest muffinitest rikkalikum sisu ja kaunistuseks sätitud kreemimütsike.
Retseptis on kirjas, et tainas tuleks tõsta võitatud muffinivormi pesadesse. Nii jäävad välimised servad kenasti ühtlased ja kuldsed. Kui soovid neid aga süüa ilma kreemikaunistuseta, lihtsalt muffinitena, võib vabalt küpsetamisel kasutada ka paberümbriseid.

Rõõmsaid ja maitsvaid lihavõttepühi!

tassikoogid

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid
12 tk.

125 valget šokolaadi
50 g võid
80 ml piima
2 muna
1 sidruni riivitud koor
2 sl sidrunimahla
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
50 g suhkrut
näpuotsaga soola
Kreem:
100 ml 35% koort
400 g maitsestamata toasooja toorjuustu
50 g tuhksuhkrut
poole sidruni riivitud koor
kaunistuseks riivitud sidrunikoort, riivitud valget šokolaadi ja soovi korral melissi või münti

Sulata valge šokolaad vesivannil*. Sulata ka või. Sega omavahel sulašokolaad, sulavõi, piim, munad, sidrunikoor ja -mahl. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, suhkur ja sool. Lisa vedelatele ainetele ja sega kõik ühtlaseks tainaks. Ära mikserda, sega käsitsi ja täpselt nii palju, et ained on parasjagu segunenud.
Määri muffinivormi süvendid korralikult võiga. Tõsta tainas süvenditesse. Küpseta 175 kraadises ahjus u 20 minutit. Proovi küpsust puutikuga. Lase koogikestel jahtuda.
Kreemiks vahusta koor tugevaks vahuks. Mikserda toasoe juust kokku tuhksuhkruga. Lisa vahukoor ja sidrunikoor, mikserda kreemiks. Kaunista jahtunud koogid kreemiga (vajadusel lõika koogikesed enne kreemiga katmist pealt siledamaks, st eemalda kõrgemaks kerkinud osa). Puista koogikestele riivitud sidrunikoort, riivitud valget šokolaadi ja soovi korral ka melissi- või mündilehti.

tassikoogid-2

*Šokolaadi sulatamiseks veevannil võta kuiv ning puhas kuumakindel kauss ja tükelda sinna šokolaad nii peeneks kui võimalik. Kuumuta kastrulis vett auramiseni. Tõsta kastrulile šokolaaditükkidega kauss. Jälgi, et kausi põhi ei puutuks veega kokku, šokolaadi sulatab ainult kuum aur. Sega šokolaadi sulamise ajal spaatli või lusikaga. Kohe, kui šokolaad on sulanud, tõsta kauss kuuma auru kohalt ära.

Roheline munasalat ehk kuidas kasutada ära pühademune

$
0
0
roheline munasalat

Seoses mingi toiduaine  ära kasutamisega, õieti seda väljendit kuuldes või kirjutades, meenub mulle kohe, kui käisin Maahommikus kõrvitsakreemi tegemas. Kreem valmis, võtsin asja kokku sõnadega:  "See on tõepoolest väga maitsev viis kõrvitsa ära kasutamiseks." Nii kui öeldud sai, purskasime saatejuhiga naerma. Ega ju iseenesest midagi padunaljakat selles väljendis polekski, aga saatejuhiks oli Laura Kõrvits. Sorry, Laura!:) Välja seda ka ei lõigatud ja nii ta jäi. Pärast telekast vaadates oli veel naljakam.
Ühesõnaga, seekord on ärakasutamise objektiks munad.  Ma ei tea, kuidas teil lood, aga mina sõin vaatamata kõigile enne antud lubadustele piiri pidada pühade ajal ilmselgelt liiga palju. Ja tegu ei olnud just maailma kõige tervislikumate roogadega, pidu ju ikkagi! Nii et nüüd tundub ainuvõimalik end mõnda aega turgutada millegi kergema ja värskemaga. See roheline krõmpsuvast sellerist, kevadvärskest sparglist ja rohelistest hernestest salat tundub olevat just õige valik. Ja mune sai ka liiiiga palju keedetud ja värvitud. Selles salatis saabki nutikalt ära kasutada pühadest järgi jäänud keedetud ja värvitud munad - neid kulub nii salatikastmesse kui ka salatisse endasse. Keedetud munadest kokkukeerutatud salatikaste on üllatavalt hea - kreemjas ja paks, mõnusalt sinepine. Eriti kui kasutada vana head Põltsamaa kanget.
Ehkki naati juba aianurgast saab, tuleb sellise külma jätkudes maa seest võrsuvast rohekraamist veel mõnda aega aega vaid unistada. Vähemalt siin Põhja-Eestis. Karulauk on aga turul täitsa olemas ja siia salatisse võib seda kas spinati asemel või spinatile lisaks täitsa vabalt segada - sobib suurepäraselt!
Muna ei pea ilmtingimata pooleks lõikama salati peale, nagu pildil - võib kahvliga pudiks vajutada ja saltile puistada, nagu spargli mimosa puhul tehakse.

Roheline munasalat 
jagub neljale

Salat:
150 g külmutatud herneid
4 sellerivart
200 g sparglit
suur peotäis (u 50 g) beebispinatit
4 keedetud muna

Kaste:
2 keedetud muna
4 sl päevalille- või oliiviõli
2 sl valge veini äädikat
3 sl vett
1 sl sinepit
1 tl suhkrut
soola, musta pipart
lisaks idusid ja hernevõrseid

Tükelda sellerivarred. Blanšeeri külmutatud herneid, selleritükke ja sparglivarsi soolaga maitsestatud keevas vees 3 minutit. Nõruta ja loputa sõelal jääkülma vee all. Nõnda säilib roheline värvus ning samas köögiviljad jahtuvad.
Kastmeks püreeri kõik ained köögikombainis või saumikseriga ühtlaseks paksuks kastmeks. Maitsesta soola-pipraga. Sega spinatilehed ning jahutatud köögiviljad kastmega. Maitse ja lisa vajadusel soola.
Tõsta salat taldrikutesse, lisa poolitatud munad. Puista lisaks idusid ja hernevõrseid ning jahvata peale paar keerdu värsket pipart.

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.




Kirsi-šokolaadismuuti

$
0
0
kirsi-shokolaadi smuuti

Smuutiretsepte ei ole kunagi liiga palju! Vaatamata sellele, et tegelikult ju ühe hea smuuti tegemiseks otseseselt retsepti tarvis pole - uhad aga blenderisse kõik, mis tundub maitselt kokku sobivat, lisaks sorts meelepärast vedelikku ja saadki oma imetabast leiutist nautima hakata. Mõnikord on aga tarvis ideed, innustust, süsti, soovitust, ühesõnaga ahhaa! -emotsiooni, et näed, ka nii võiks proovida. Sestap ei väsigi ma aeg-ajalt jagamast oma lemmiksmuutide retsepte ja loodan, et ehk saab keegi idee katsetada midagi uut. Ma ise ennast väga suureks smuutijoojaks ei pea (eriti nähes, kuidas mõned inimesed smuutidest vaid toituvadki), mulle meeldib ikka väga toitu ka vanamoodsal moel närida. Aga hommikuti olen küll harjunud smuutisid suristama, sest sel moel saan lihtsalt ühes klaasis kätte kõik hea ja kasuliku, mida ma arvan, et mul päeva alustuseks tarvis. Peotäit spinatit ma hommikusöögiks niisama krõmpsutama ju ei hakkaks, aga smuuti sees saan paari lonksuga oma kehale portsu rohelist kinkida.

Kirsid ja šokolaad on teadagi taevas kokku pandud paar. Ja neid ei pea üheskoos sugugi vaid koogikeste kujul tarbima. Külmutatud kirssidest ja toorkakaost saab ka võrratult hea smuuti!  Kui toorkakaopulbrit ei ole, ajab maitse mõttes muidugi asja ära ka tavaline. Toorkakaos aga on antioksüdante ja vitamiine oluliselt rohkem. Põhjus lihtne: tema tootmisel (kakaovõi eemaldamisel kakaomassist) ei kasutata tavalise kakakopulbri tootmisele omast kõrget kuumust, milles kuumatundlikud kasulikud elemendid vähenevad või hoopistükkis hävivad. Kogu häädus on alles. Kirsid võib blenderisse puistata otse pakist, külmutatult - see smuuti on hästi mõnus just külmalt. Maca ei ole üldse kohustuslik koostisosa, aga mulle ta meeldib. Suurendab imuunsust ning annab tegutsemistahet ja jaksu stressirohkel ajal. Vähemasti on seda hea uskuda ja juba jaksadki rohkem!:)

Kirsi-šokolaadismuuti
u 450 ml

1,5 dl mandlipiima
peotäis (u 25 g) spinatit
100 g külmutatud kirsse (ei ole tarvis sulatada)
3 sl (toor)kakaopulbrit
1 tl kaneeli
1 banaan
2 sl (või maitse järgi) agaavi- või vahtrasiirupit või mett
1 sl maca pulbrit (soovi korral!)

Vala mandlipiim blenderisse. Lisa peotäis spinatilehti, külmutatud kirsid, kakaopulber, kaneel, banaan, magustaja ja maca pulber (kui seda kasutad). Valmista ühtlane smuuti. Naudi kohe.

Koostööpostitus Härmaviljaga

Seemne-näkileivad

$
0
0

seemne-näkileivad

Kes varem pole proovinud,  lihtsalt peab neid krõbedaid snäkke maitsema! Seemnetest pungil krõbedad näkileivad on lisaks kasulikkusele ja tervislikkusele üü-lii-maitsvad! Nad sisaldavad rohkelt valku ja häid rasvu, vähe süsivesikuid. Tegu on hästi energiarikaste näksidega, nii et ega neid väga palju korraga (vähemasti mina küll) süüa ei suuda. Palju aga pole tarviski, paarist näkileivast saad energiat pikaks ajaks.
Sarnaseid retsepte on liikvel palju. Ses mõttes on tegu eriti toreda küpsetisega, et retsepti võib suhtuda vägagi vabameelselt, pean silmas just seemnete valikut. Seemneid võib vabalt varieerida oma maitse järgi - peaasi, et koguseliselt jääks neid kokku sama palju, (enam-vähem 2,25 dl), et tainas saaks paraja konsistentsiga. Ma lisasin oma näkileibadesse ka tšiiaseemneid, kuna lisaks kasulikkusele aitavad nad tänu oma liimjale konsistentsile tainast paremini koos hoida. Tšiiaseemnete asenduseks võib võtta linaseemned - toimivad samamoodi. Tegu on täiesti gluteenivabade näkileibadega, kuna jahuks on maisijahu.

Proovi seemne-näkileibasid erinevate dippidega või määretega. Pestoga super! Väga mõnus snäkk ka näiteks katkivajutatud avokaadoga, millele puistatud soola ja pipart ning lisatud paar seibi sibulat.

Seemne-näkileivad
plaaditäis

2 dl maisijahu
0,75 dl päevalilleseemneid
0,5 dl seesamiseemneid
0,5 dl kõrvitsaseemneid
0,5 dl tšiiaseemneid
1 tl soola
2,5 dl keeva vett
0,5 dl oliiviõli

Sega maisijahu seemnete ja soolaga. Lisa kuum vesi ja õli. Sega tainaks. Lase tainal u 20 minutit seista.
Kata töölaud ahjuplaadi suuruse küpsetuspaberiga. Tõsta tainas küpsetuspaberile. Kata teise küpsetuspaberiga. Vajuta tainas kätega laiemaks. Rulli tainas kahe küpsetuspaberi vahel võimalikult õhukeseks. Eemalda pealmine küpsetuspaber. Tõsta näkileib küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Küpseta plaaditäit 150 kraadi juures 45-60 minutit, kuni näkileib on kergelt pruunistunud ja krõbe. Tõsta ahjust, lase jahtuda. Murra enne söömist vabakujulisteks paladeks.

Selline näeb välja tainas peale 20-minutist seismisaega:

seemne-näkileivad

Ja see on kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks rullitud tainas, mis tuleb nüüd tõsta küpsetusplaadile ja siis kuuma ahju!

seemne-näkileivad

seemne-näkileivad

seemne-näkileivad

Soojendav aasiapärane kana-nuudlisupp

$
0
0
ingveriga kana-nuudlisupp

Lootsin, et soojendavate toitude aeg on nüüd mõneks ajaks möödas. Tühjagi. Hommikul ärkasin akna taga langevate räitsakate saatel, mida küll õnneks oli nii vähe, et mingit paksemat kihti neist maha ei jäänud. Sotsiaalmeedias nägin aga täna (lubage meelde tuletada, on 9. mai!!!) mujal Eestis tehtud fotosid, kust ausalt öeldes vaatab vastu korralik aisakella-meeleolu.
Ühesõnaga, soojendagem siis endid edasi ja mis sobiks selleks paremini, kui ingverist, tšillist ja küüslaugust maitset saanud kana-nuudlisupp. Selle supi boonuseks on, et ta valmib tõeliselt kiiresti, kuna puljongiks on valmis kanapuljong - kas siis ise keedetud või poest ostetud. Mulle meeldivad väga Foodstudio puljongid ja eelistan alati fondidele ja kuubikutele justnimelt neid. Olen seda suppi teinud ka tigumeetodil: nii, et panen 500 g kanakoibi 1 l veega keema, pluss sibul, porgand ja loorber. Siis ta vaikselt podiseb 3-4 tundi. Kurnan puljongi, eemaldan kanakoibadelt liha ja edasi läheb kõik pmst samuti nagu allolevas retseptis. Seda viisi saab muidugi kasutada neil päevadel, kui on aega oodata puljongi podisemist.
Alloleva valmistusviisiga saab kerge, kuid samas igati toitev supp valmib vaid 15 minutiga. Ideaalne argiõhtuks, kui ei viitsi enam pliidi taga mässata, aga tahaks siiski midagi kodust ja mõnusat süüa. Soba nuudlid, mis siin kasutatud, on jaapanipärased tatranuudlid. Kui neid poest ei leia, kasuta supis lihtsalt muid meelepäraseid Aasia nuudleid.

Soojendav aasiapärane kana-nuudlisupp
jagub kolmele

1 broilerifilee
750 ml kanapuljongit
paarisentimeetrine jupp ingverit
2 küüslauguküünt
150 g soba nuudleid
60 g mungoaidusid+paar sl serveerimiseks
60 g suhkruherne kaunu
0,5 tl tšillihelbeid
1,5 sl sojakastet
poole laimi mahl
paar vart rohelise sibula vart

Lõika broilerifilee ribadeks. Haki ingver ja küüslauk üsna peeneks. Tükelda suhkruherne kaunad. Kuumuta potis puljong keema. Keera kuumus madalaks. Lisa broilerifilee, ingver ja küüslauk. Keeda u 5 minutit. Kui keetmisel tekib vahtu, eemalda see vahukulbiga. Lisa supi sisse nuudlid, idud ja tükeldatud suhkruherne kaunad. Keeda veel paar minutit, kuni nuudlid on pehmed. Maitsesta kuum supp tšillihelveste, sojakastme ja laimimahlaga. Serveerimisel puista supile hakitud rohelist sibulat ja idusid. Söö kohe, kuumalt.


Nuudlisalat veiselihaga

$
0
0
Nüüd vist lõpuks võib nutu ja hala lõputu talve üle lõpetada ja asuda täiel rinnal kevadet nautima. Tõenäoliselt huugavad eeloleval tõeliselt soojal (ptüi-ptüi-ptüi, et nüüd ära ei sõnu) nädalavahetusel pea kõik Eestimaal olemasolevad grillid ja tõmmatakse hooja avapauguks plärisedes käima muruniiduk. Meie igaljuhul kavatseme kõike seda teha:) Ehkki, tuleb tunnistada, grillinud oleme me tegelikult talv läbi, aga no kevadel on ikka teine tunne. Selline päris. Saab õues süüa ja puha. Grillmeister võib teinekord nii hoogu minna, et sööjad ei jaksagi kõike nahka pista. Kui niimoodi juhtub näiteks toreda veiselihatükiga (antrekoot, filee, mõni steik), saab selle vägagi edukalt järgmisel päeval rakendada aasiahõngulises nuudlisalatis.  Et salatis kasutatav liha peab olema jahtunud, on õhukesteks ribadeks lõigatud grilliõhtu ülejääk siin täiesti omal kohal. Otse loomulikult ei pea salatis kasutatava liha olema justnimelt grillitud, igati hästi sobib ka ahjus küpsetatud veiseliha, näiteks rostbiif või lihtsalt kiirelt pannil läbi käinud tükk. 
Nuudlitena võib tegelikult kasutada ükskõik milliseid lemmikuid, alates läbipaistvatest klaasnuudlitest kuni laiade riisinuudliteni. Mulle meeldivad pruuni riisi nuudlid. Ainukesed, mis on täiesti out:väikestes värvilistes pakikestes koos maitseainetega müüdavad nn. kiirnuudlid. Selle salati kõige olulisem koostisaine on kaste, mis annab just õige ja vajaliku iseloomu. Ingver, küüslauk, laim, koriander, münt, kalakaste, sojakaste...ohh, tunnen juba seda maitset ja lõhna!

veiseliha-nuudlisalat

Nuudlisalat veiselihaga
neljale

100 g pruuni riisi nuudleid või muid meelepäraseid aasiapäraseid nuudleid
200 g kirsstomateid
pool pikka kurki või kaks-kolm lühikest
1 punane sibul
1 tšillikaun
peotäis värsket münti
peotäis värsket koriandrit
200-250 g küpsetatud veiseliha
Kaste:
3 sl värsket laimimahla
2 sl pruuni suhkrut
2 sl kalakastet
2 sl sojakastet
2 sl värsket riivitud ingverit
1 purustatud küüslauguküüs
1-2 sl magusat tšillikastet
peale puistamiseks 50 g kooritud maapähkleid ja värsket koriandrit ja/või Tai basiilikut

Valmista nuudlid vastavalt pakendil olevale õpetusele. Loputa sõelal külma vee all ja jäta ootele. Sega kastmeks kõik selleks vajalikud ained kokku. Poolita kirsstomatid, tükelda kurk, viiluta sibul, haki tšilli. Kui soovid teravamat maitset, haki tšilli tervelt, kui mahedamat, eemalda enne seemnekojad ja seemned. Tõsta nüüd nuudlid, kõik tükeldatud köögiviljad ja hakitud ürdid kaussi. Lõika liha peenteks ribadeks, lisa seegi. Nirista peale kaste ja sega õrnalt läbi. Serveeri kohe, puista peale veel koriandrit või Tai basiilikut ja hakitud maapähkleid.

Latvian Senses

$
0
0
Eelmisel nädalal oli mul rõõm osaleda Läti saatkonnas õhtusöögil „Latvian Senses“. Õhtusöögi eesmärgiks oli tutvustada 2017. aasta Euroopa gastronoomia regiooniks* valitud Riia-Koiva piirkonda ja selle hõrgutisi. Üritust võib vabalt nimetada ka gastronoomiliseks etenduseks. Tegu polnud kohe kindlasti tavalise õhtusöögiga, kus tööd teeb vaid suu. Algusest lõpuni olid hõivatud kõik meeleorganid, ninast kõrvadeni. Ausalt öeldes oli tehtud päris hämmastav ettevalmistustöö -dekoratsioonid, helid, menüüde kujundused ja toit moodustasid üllatava ja igal sammul põnevust pakkuva koosluse. Mingitel hetkedel eestlase tasasele meelele ehk veidi ülelavastatud (ja seetõttu pisut itsitamagi ajav), kuid siiski hingega tehtud ja oma sõnumit suurepäraselt edasiandev ettevõtmine. Üks mis kindel, meelde ta jäi ja ikka positiivsena.

Õhtu jooksul ilmutasid end erinevates ruumides Läti metsad, jõed ja aasad ning nende saadused.
Alustuseks pakuti Koiva ehk veeruumis pakuti erilise etenduse saatel jõevähi suppi, silmusid ja söödavat merevaiku.
Metsaruumis lasti otse kasetüve külge kinnitatud kraanist kasemahla ja pakuti kopraliha. Aasaruumis sai mesilaste sumina saatel võilillemere taustal maitsta nii pihlakatega leivamagustoitu kui meekooki.

Läti toidumaana väärib kohe kindlasti külastamist, olen aastate jooksul sageli ja üha enam selles veendunud. Toit on kultuur, seda tõestas ka kogetud õhtusöögietendus.

Väike pildimeenutus ka:

Tallinn_160517-10
Alustuseks sõõm kummelit!

Tallinn_160517-8

Tallinn_160517-44
Lätit esindas üritusel Läti suursaadik Eestis Juris Bone. Ei pääsenud temagi metsas, jõe ääres ja niidul istumisest ja tegi külalisena kaasa kõik õhtusöögi kohustuslikud elemendid, tantsud ja trallid.


Tallinn_160517-46
Ahhaa, nüüd siis pildi pealt on näha, kuidas sööjate ette tekitati Koiva jõgi. Silmaklapid olid ju ees ja piiluda ei tohtinud:)



Tallinn_160517-35
Jõeruumis pakuti sametist vähisuppi latikapallikesega. Helesinisel lindil laua ääres on kirjas toidu nimetus.

Tallinn_160517-4
Siin ilutsevad teetarretises silmud seente ja musta küüslaugu majoneesiga, lisandiks veel krõbe kalanahk, mädarõikakreem, vetikapulber ja marineeritud sinepiseemned.

Tallinn_160517-104
Ennenägematu viis serveerida napsu. Põdrasarvedelt!

mets
Tegevus jätkus "metsas".

Tallinn_160517-102
Suitsukobras hapuoblikate, metsikute ürtide ja soolaseentega. Joogiks metsamarjadest, männikäbisiirupist ja maheviinast kokku segatud rüübe.

Tallinn_160517-115
Ainest jäädvustamiseks jagus sel õhtusöögil korralikult.

Tallinn_160517-121
Pearooga serveerib Riia restorani Restorāns 3 peakokk Juris Dukalskis isiklikult

Tallinn_160517-122
Suitsutatud hirveliha piimjuure, lehtkapsa, Laima šokolaadist ja ploomidest tehtud püree, torbikseente ja männikäbi demi glace'iga


Tallinn_160517-114
Meie armas Tuuli (Ise tehtud. Hästi tehtud) nautimas metsameeleolu

Tallinn_160517-131
Magustoitu pakuti "niidul". Mesilasi ruumi lendama ei lastud. Ehkki ausalt öeldes tolleks hetkeks poleks me enam millegi üle imestanud.


Tallinn_160517-139
Magustoit nr. 1. Rukkileib kanepiseemnemäärde, jõhvikate, tatramee, hapukoore ja pihlakamoosiga.

Tallinn_160517-142
Magustoit nr. 2. Meekook

Tallinn_160517-153


*Euroopa gastronoomia regiooni (European Region of Gastronomy) tiitel loodi kohalike toidukultuuride edendamise, traditsioonide säilitamise ja gastronoomilise juurdekasvu eesmärgil ning muidugi turismi arendamiseks nendes piirkondades.  Kandidatuuriks valmistudes loodi koos koostööpartneritega eriline „Wild at palate" kontseptsioon, mille põhimõtteks on välja tuua ja tuntvustada neid tooteid ja tooraineid, mida pakuvad Läti metsad, jõed, aasad.


Üritust korraldasid Riia Turismiarenduskeskus, Sigulda piirkonna volikogu, Võnnu linnavolikogu ja Valmiera linna omavalitsus koostöös LIAA turismi osakonna ja Liepaja linnavolikoguga. Kontseptsiooni töötas välja „Skudras metropole“, toidu eest hoolitses „Restorāns 3“ ning koostööpartneriteks olid „Vaidavas keramika“ ja „Valmiermuižas alus“.

Latvian Senses

$
0
0
Eelmisel nädalal oli mul rõõm osaleda Läti saatkonnas õhtusöögil „Latvian Senses“. Õhtusöögi eesmärgiks oli tutvustada 2017. aasta Euroopa gastronoomia regiooniks* valitud Riia-Koiva piirkonda ja selle hõrgutisi. Üritust võib vabalt nimetada ka gastronoomiliseks etenduseks. Tegu polnud kohe kindlasti tavalise õhtusöögiga, kus tööd teeb vaid suu. Algusest lõpuni olid hõivatud kõik meeleorganid, ninast kõrvadeni. Ausalt öeldes oli...

Loe edasi

Krõbedad kaera-seemneküpsised

$
0
0
Need on mul ühed kindlad lemmik-küpparid. Esimest korda tegin neid mitu aastat tagasi ühel viskiteemalisel õhtusöögil, kus neid koos Cheddar’i juustuga krõbistati hea Šoti viski kõrvale.  See retsept ongi algkujul tegelikult üsna klassikaline Briti kaeraküpsiste (oat cakes) retsept. Mina leidsin ta kunagi Nami-Namist ja eriti sümpaatseks teeb retsepti fakt, et  see on pärit ühe mu lemmik-koka Hugh Fearnley-Whittingstalli...

Loe edasi

Arbuusi-maasikapulgad, värskendavad mahlajäätised

$
0
0
Jaa, ma tean, et tegelikult oleks perfektne ajastus nende jäätisepulkade tegemiseks südasuvi. Kui kodumaised maasikad on päikesesoojad ja arbuus tilgub magusast mahlast. Ja neid võibki siis teha. Lausa peab! Aga et suve lähemale tuua, võib ju alustada varemgi, eriti kui aasta-aastalt jõuavad maasikad kevadeti meieni varem ning on üha magusamad. Ka kodumaiseid kasvuhoonemaasikaid on juba müügil, nii...

Loe edasi

Viewing all 629 articles
Browse latest View live